Homme Indiasse 2

Niimoodi pole ma veel ühtegi oma reisi alustanud. Käisin apteegis ja ostsin kõhurohtusid – Protexini ja veel igasuguseid muid keerulisemaid asju. Ees seisab reis kõhuvalude maale Indiasse. Ja vanema mehe kõht on tundlik.

Mõne aja eest vaatasin, et hakkan üha enam sarnanema subkontinendi pühameeste – sadhudega. See on ilmne märk, et tuleb taas Indiasse minna. Sel korral sõidame neljakesi – lisaks pühamehele veel Kaido Kama, Janika Kronberg ja Jaan Tätte. Kaido ja Jaaniga olen ka varem Indias kulkunud (Jaaniga 2003 Indias-Pakistanis, Kaidoga 2008 Indias-Bangladeshis). Nende reiside tõestuseks on ka mõni foto.

Tegelikult on selle reisi tähtsaim tegelane siiski kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg, kes pole kunagi Indias käinud. Janika on nimelt uurinud eesti kirjaniku Karl Ast-Rumori (1886-1971) loome- ja eluteed. Ja Karl Ast oli muu hulgas ka kõva rännumees, “läbematu inimlaps” nagu on öelnud Hando Runnel.

1930. aastate alul ilmus talt kolmeosaline reisiraamat “Palava päikese ja fanaatilise usu maal: reisukirjad Tseilonist ja Indiast”. Planeeritud neljas osa jäigi kirjutamata, kuid kirjade põhjal Tuglasele on teekond enam-vähem jälgitav. Nüüd me lähemegi ja vaatame, kus Ast-Rumor 80 aastat tagasi kollas, mis neist paigust Indias ja Tseilonil (alates 1972. astast Sri Lanka) on saanud.

Homme lendame Delhisse.