Hiina. Internet

Ma teadsin tulemust, aga ikka proovisin. Proovisin Hiinas avada oma Facebooki kontot. Muidugi see ei avanenud, sest puna-Hiina valitsus on FB kinni keeranud. Parem, kui inimesed omavahel liiga palju ei suhtle. Mõistagi tekitas see huvi internetinduse vastu Hiinas üldse. Wikipedia artikkel Internet in China Pekingis ei avanenud. On see inimõiguste piiramine, tsensuur või lihtsalt korra loomine?

Hiina pole teadagi demokraatlik ja inimõigusi austav riik. Siin kehtib tsensuur. Hiina kompartei, kes seni on võrgumaailma ohjamisega üsna hästi hakkama saanud (nn Suur Hiina Tulemüür), on nüüd ilmselgelt hirmul või isegi kerges paanikas.

14. septembril pidi hiina miljardär Wang Gongquan pidama ühes internetikohvikus ettekande kodanikuühiskonnast ja ärimeeste kohustustest selle ühiskonna rajamisel. Ettekanne jäi pidamata, sest mees võeti enne seda võimude poolt kinni. Wangist sai järjekordne, seni ilmselt tähelepanuväärseim ohver kampaanias, mis on Hiinas algatatud uue meedia vaigistamiseks. Wangi kontol kohalikus suhtlusportaalis oli ca 1,5 miljonit jälgijat, enne kui see eelmisel aastal suleti. Ta on juulis arreteeritud inimõiguste aktivisti Xu Zhiyongi sõber ja toetaja, nii et tema kinnivõtmine oli partei hoiatav signaal ühtaegu nii inimõiguslastele kui ka online-seltskonnale.

Hiina netifoorumid on viimasel ajal ühiskondlikel teemadel märkimisväärselt aktiviseerunud. Seepeale kuulutas Hiina juht Xi Jinping välja sõja uue meedia poolt levitatavate „kuulujuttude“ vastu. Partei avas ses sõjas kaks rinnet. Üks on kriminaalkaristused vabamõtlejatele ja teine on partei sõdurite – ajakirjanike – suunamine kõige kuumemasse lahingupaika – sotsiaalmeediasse.

Viimastel nädalatel on Hiina ametlikus meedias ilmunud palju artikleid, kus näidatakse, kui palju halba sünnib küberruumis. Nii näiteks avaldas ka inglise keelne „The Global Times“ loo sellest, kuidas mõned pressiametnikud ja vale-ajakirjanikud olid moodustanud Jiangsu provintsis rühmituse, mis sai ühelt riigiametnikult negatiivset informatsiooni ettevõtete kohta ja ähvardas selle info internetis avalikustada, kui ettevõtted neile ei maksa. Nii olla välja petetud ca pool miljonit dollarit.  Sel nädalal toimus Pekingis suur küberjulgeoleku alane konverents, mille kajastustes CCTV-s olid sagedamateks märksõnadeks USA ja Snowden.

Valitsus olla prokuratuuri sõnul kehtestanud reegli, et kui üht „vale“ postitust on külastatud 5000 korda või kui seda on jagatud 500 korda, siis võib „valetaja“ vastutusele võtta.

Olen muidugi nõus, et küberruumis on tohutult pahna ja valet. Net on ka eesti lollidele ja lurjustele parim paik oma komplekside ja frustratsiooni väljaelamiseks. Olen nõus, et netimajandust peab seadustega reguleerima ja igaüks peab vastutama selle eest, mis ta lendu laseb. Aga mõistagi pole ärakeelamine või kinni keeramine lahenduseks. Ehk saavad Hiina võimud sellest ka ise aru, sest sel esmaspäeval vabastasid nad teismelise poisi, kes oli samuti arreteeritud „kuulujuttude“ levitamise pärast netis. Yangi nimeline noormees vabastati ilmselt ka tänu laialdaselt levinud neti-protestidele.

***

„Ma tean,“ ütles mu hiinlasest tuttav Paul, „et mõned lääne inimesed ei saa ilma Facebookita elada. Kui sul on väga vaja, läheme mu sõbra kontorisse.“

Kergitasin kulme.

„Hiinlastel on sama loll valitsus nagu enamikel maailma riikidel,“ muigas mu sõber, „aga hiina inimesed on targad, meil on olemas programmid kõigi rumala valitsuse poolt keelatud saitide avamiseks.“

 

Postimees 27.09.2013

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *