Kõik algas vist sellest, kui lugesin Akunini “Teemantvankrit” ja sain aru, et minu senised teadmised jaapani mõtteviisi ja filosoofia kohta on pehmelt öeldes lünklikud. Siis ma vist otsustasingi, et tuleb minna Jaapanisse. Mitte niivõrd ronima ikoonilise Fuji otsa ja külastama vanu templeid, kuivõrd jälgima jaapanlasi ja tunnetama nende mõttemaailma. See plaan osutus muidugi pisut lühinägelikuks, sest Jaapan on nagu haiku – lugemiseks kulub vaid hetk, aga selleks, et mõista, on vaja igavikku.
Reisi toimumisaeg: 21.09.-14.10.2015
Pildid ja tekst: Hele Lahtvee