Hawaii jätk

Ühe keskmise suurusega saare -Oahu- rahvastik on 50 % kogu osariigi rahvastikust. Saar teenib ühtlasi rahvusvahelise reisivärava ülesandeid. Järjestuselt väiksemast suuremani on saarteketis niisiis: Kahoolawe, Niihau, Lanai, Molokai, Oahu, Maui, Kauai ja Hawaii (Big Island). Kahoolawe’l, arhipelaagi väikseimal saarel, elavad vaid metskitsed, kuigi ta võiks mahutada ka ühte äriettevõtet.

45-e ruutmeetri haldajaks on USA merevägi ja seda juba aastast 1941. Merevägi kasutab saart lasketiiruna. Mitte niiväga tillukel, kuid ometi nn ‘keelatud saarel’ (hawaii keeles “kapu”) Niihaul elab 200 inimest, enamus Hawaii istandike töötajad ja nende perekonnad. See on üks saartest kus hawaii keel on ikka veel päevaringselt kasutusel. Saar on eraomanduses ja omanikuks on üks perekond. Väiksematest saartest ligipääsetavam on Lanai. 140 suurunel territoorium on tervikuna Dole ananassiistanduse all, tulevikus planeeritakse rajada suvituskohti. Lanai võlusid naudib 2000 alalist elanikku. Lanai sõbralik naabersaar on Molokai. Ligi 6000 inimest tunnevad sel saarel end kodus olevat ning seda saarel, kus 261 aakrit mäestike all ja loodus karm. Nii nagu Lanail, on ka Molokail üks peamise müügiartikleid ananass. Need saared pole turistide meelispaigad ja nende külastatavus on sama haruldane kui looduses hawaii rahvuslinnu esienemine. 553 aakrine Kauai on kask korda suurem Molokaist, omades 45000 elanikku. See on üks sooderohkemaid paiku maailmas kuid samas on siin ka kuiva kõrbekliimat ja ka küllalt lilli, millega täita kasvõi Huostoni kosmodroomi. Saare pealinnaks on Lihue.
Järgmine saar 608 aakrine Oahu võib põhjustada geograafide ja demograafide seas suuri vaidlusi. Geograaf võib leida, rahvastiku tiheduse koondumine vaid sellele saarele pole teiste saarte osas õiglane ja demograaf võib selle igati heaks kiita. Kõigi jaoks on see peasaar, asub ju ka administratiivne keskus siin. Oahul on kodu 800 000-le inimesele, ehk 75 % kogu elanikkonnast. Hawaii saarestiku poliitikud vaidlevad tihti hääletustulemuste üle, sest liigne kontsentratsioon ühele piirkonnale ei anna õiget tulemust. Saared ümber Oahu on kutsutud vähemtähtsa nimetusega – naabersaarteks. Oahul on ka osariigi valitsus, äride ja kultuurikeskused. 729 aakrine Mau’i on märksa suurem kui Oahu ja suhteliselt kosmopoliitiline. Elanikke on 75000. Saarele domineerib kustunud vulkaan Haleakala, kus mille ümber 20000 aakrine Haleakala Rahvuspark. Meeleolukas meresadam Lahaina oli kord kogu kuningriigi pealinnaks, kuid tänapäeval on maakonnakeskuseks hoopis unine Wailuku Maiu. Viimasena nimetan saart mis pindalalt suurim, juba sellist nimetustki kandev Suur Saar ehk Big Island. 4038 aakriga on see rohkem kui kaks korda suurem kui teised. Kõigu vastuolude tipuks on asunud siia elama vaid 105000 elanikku. Honolulu elanikkond, kes puhkab Big Isalandil on vahel imestunud, et saavad  saarel ringi sõita niivõrd kaua meresina nägematta. Ainult majesteetlikud kõrged mäed kõikjal, mütsitatud talvel lumemütsidega. See on õdedest vanuselt noorim, rahutute vulkaanide Kilauea ja Mauna Loa kodupaik. Need kaks maailma aktiivseimat vulkaani pakuvad tihti vaatepilti tulikuumadest laavajõgedest. Merre jõudes kohtub laava tuline juga külmaga, tule ja vee võitlusest annab tunnistust taeva poole õusev hiigelaurupilv. Sllelt saarelt alustas kuulus naispealik Suur Kamahameha 18 sajandi sõjale vallutamaks kogu arhipelaagi. Saare keskusse Hilo külje all asuvad lennuväli ning maakonnakeskus. Hilo tuntakse tsunaamide linnana.
Arhipelaag tekkis 25 miljonit aastat tagasi. Lõhe Vaikse ookeani põhjas avanes. Punane kuum magmajuga tõusis sügavusest ja alustas oma raskuse suurenedes samast momendist ka maakoore rõhumisega ja seda seitse miili allpool merepinda. Aeglaselt pani kuhjuv materjal alguse praeguse saarteketi loodepoolses osas Midway saarte kujunemisele. Toimus see nagu teistegi vulkaaniliste saarte puhul. Saarekühm kasvatas end ise üles, pitseeris oma sünnilõhe kinni, lõhed avanesid oma kulgemisteel väheke kagu suunas ja seetõttu on ka saartel väljaulatatus oodest kagusse. Veealused vulkaanid kasvatasid end nii palju, et ulatusid üle merepinna, moodustades saare. Rõhk maa sisemuses tekkis nn laami liikudes teise samasuguse suhtes. Mõned teadlased on arvamisel,et saared ujuvad loode suunas kiirusega 10 cm aastas, sma kiiresti vajub üks laam teise alla.Korallid, erosioon ja vee tegevus olid need välisjõud,mis Hawaii saartest vanimad lõpuks paika kinnitas. Kaheksa Hawaii saart on olnud märkimisväärse erosiooni tallermaa alates oma sünnimomendist. Nüüd aga saarte sünnist merepinnast alates. Vanim Kauai on kujundatud erosiooni poolt täiesti ümber, Kauail on isegi jõgede sänge,  teistel saartel need puuduvad. Molokai ja Lanai kui nooremad ja seetõttu kaljused.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga