Galicia, mitte Hispaania 2

Põhja-Hispaanias Portugali kohal asuv Galicia autonoomne piirkond erineb ülejäänud Hispaaniast palju. Galicias räägitakse galeegi keelt ning ollakse omamoodi (ühtset Hispaaniat teatavasti ei eksisteerigi – on baskid, katalaanid, galeegid jne). Aspektid, mida Galicia puhul esile tuua, on traditsioonide säilimine, inimeste ehtsus ja turistide vähesus. Galeegid on maarahvas, kes elab traditsioonide najal ning hoiab oma kultuuri ja keelt väga (galeege on muide 2,7 miljonit). Galicia on raskesti ligipääsetav mägine maa, seetõttu on see jäänud Araabia mõjudest peaaegu täiesti puutumata (Lõuna-Hispaania vabanes lõplikult „mauride” võimu alt alles 15. sajandil, Andaluusias on Araabia mõjutused ka kõige silmatorkavamad). Ka tänapäeval on Galicia rahvastik suhteliselt homogeenne ning sisserändajatest puutumata (tõenäoliselt nii kliima kui tööalaste väljavaadete puudumise tõttu).

Miño jõgi lahutab Galiciat ja Portugali

Galeegi keel, mis põlvneb koos portugali keelega vana-portugali keelest (ning oli Franco ajal põlu all), elab praegu läbi tõelist renessanssi ning muutub tasapisi koolides ja avalikus elus järjest tähtsamaks. Hispaania keelde (castellano) ning keskvalitsusse suhtutakse siin mõneti tõrksalt, kuid hispaania keelt oskavad siin muidugi kõik ning turistidega ja ka teiste hispaanlastega suheldakse selles keeles meelsasti. Galeegid on väga külalislahked, ebasõbralikkust siin kartma ei pea (eriti kui natuke eeltööd teha ja mõned galeegi väljendid selgeks õppida).  Flamenco ja härjavõitluse mainimise peale siin üldjuhul lihtsalt muiatakse.

Just enda identiteedist kinni hoidmine teeb Galiciast hindamatu reisisihtkoha. Eelkõige tuntaksegi Galiciat tema keskuse, Santiago de Compostela järgi,  mis oli keskaegses kristlikus maailmas tähtsamate palverännusihtkohtade seas kolmandal kohal (Jeruusalemma ja Rooma järel). O Camiño de Santiago, mis populaarne ka eestlaste seas, teebki Santiagost Galicia kõige turistirikkama koha, mis võlub oma katedraali ning vanalinnaga. Kuid targasti teeb see, kes ei piirdu vaid Santiagoga. Galicia peidab endas Hispaania kõige ilusamad randu, mis on tihti täiesti inimtühjad (põhja kliima lubab rannas käimist vaid suvekuudel ning isegi siis võib ookean paljude jaoks liiga külm olla). Kliima Galicias sarnaneb rohkem Briti saartele, kui ülejäänud Hispaania omale, vihma sajab siin eriti palju talvel, kuid seetõttu on siin ka talved leebemad kui sisemaal ja loodus siin seetõttu lopsakas ning roheline aasta läbi. Jahedam kliima tuleb kasuks eriti kevadel ja suvel, siis on siin reisimiseks mõnusalt soe, liiga kuum võib olla vaid juulis, kuid ka siis ei jõua temperatuurid ligilähedalegi Madridi põrgukuumusele.

Valged liivarannad

Eriti uhked ollakse siin oma toidukultuuri üle. Ookeanirannik õnnistab galeege rohkete mereandidega, üks rahvusroogi siin on polbo a feira ehk kaheksajalg pidustuste moodi. Kohalikest viinamarjadest tehakse eelkõige valget veini, millest maitsvaim ja tuntuim on tehtud Albariño viinamarjasordist ning mis on teenimatult teistele Hispaania veinide varju jäänud. Toidu- ja veinikultuur ongi Galicia peamisi turistiatraktsioone, rahvusvahelist kööki Galiciast naljalt ei leia – toit on kohalik ja valmistatud traditsiooniliselt viisil.

Kuigi ka Galicia suurlinnad – Santiago de Compostela, Vigo, A Coruña on säilitanud mõnel määral galeegide traditsioonilise näo, kohtab seda päris õiget Galiciat siiski maapiirkonnas. Galicias elatakse peamiselt väikestes külades, mida on siin palju. Isegi tänapäeval kohtab palju kolmekordseid kivimaju, kus üleval elavad inimesed ning allkorrusel loomad – seda ka küla kesksetel tänavatel. Ka juurikaid kasvatatakse enda maja kõrval aias ning rannikuäärsed inimesed püüavad ka endale kala ja muid mereelukaid. Tähelepanelik inimene võib siin kõhu täis saada lihtsalt rannikul jalutades ja kivide vahele piiludes – krabisid, merekarpe, meresiile ja muid molluskeid leidub siin küllaga.

Polbo ehk kaheksajalg

Galicias on pidustused sama tähtsad, kui mujal Hispaanias. Peaaegu igal külal on oma pidupäev, pühendatud kas kindlale pühakule, toidule, veinile vms. O Carballiños toimub pidu, mis on pühendatud kaheksajalale, Cambadoses Albariño veinile, Arzúa Festa do Quéixo keskmes on Arzúa-Ulloa juust. Kõige pidustusterohkeim kuu on august, siis võib igal nädalal vähemalt paaril festa’l käia. Tähelepanuväärne on võib-olla see, et pidustused siin on enamasti pungil vaid kohalikest inimestest, mitte turistidest – autentsuse tagaotsijatele on see kogemus hindamatu!

Hispaania lõunarannikult ja suurlinnadest tulnuile pakub kindlasti meeldiva üllatuse veel Galicia suhteliselt odav hinnatase ning tasuta joogi kõrvale antav tapa (komme, mis on säilinud vähestes Hispaania piirkondades, suuremates linnades küsitakse selle eest enamasti raha).

Hispaanial on mitu nägu, mis kõik väärivad avastamist. Galicia võlub oma pretensioonitu lihtsuse ja traditsioonilisusega, võrratu toidukultuuri, värske veini ja külalislahkete inimestega. Kõrguvad mäed ja imeline ookean on boonuseks.

Muros

Turistide lemmikpaik Baiona

Sõber (või lõunasöök) rannast

Galicia loodus

Nuivähk, üks meredelikatesse

Hórreo – traditsiooniline viljaait (ehitatud vihma eest maapinnast kõrgemale)

Festas do Monte – A Guardas toimuv punase veini festival

Kuulus palverännu sihtkoht, Santiago de Compostela katedraal

A Coruña

Väike Galicia rahvusriideis tüdruk paraadil