Brasiillased Portugalis 5

Os Brasileiros Oi! Nagu nad Brasiilias tsau asemel ütlevad... Brasiillastest teen juttu seetõttu, et neid leidub siin iganurgapeal. Üleühe inimestest kellega tutvud või sind tutvustatakse on brasiillane.

Iseenesest ei ole selles midagi halba, kuid natuke naljakas on, kuidas nad justkui tunnevad rõõmu ainult siis kui nende ümber on veel brasiillasi ning kui mängitakse Brasiilia muusikat. Muidu on nad aga inimesed nagu inimesed ikka. Sõbralikud, naljakad, teevad ise nalja ja on oma olekuga naljakad. Lisaks tantsivad ja oh ei mitte ainult naised nagu meil Eestis vaid mehed põhiliselt..! Peaks nad Eestisse külla kutsuma, et nad meie poistele näitaks kuidas asi käib!

Vaikselt hakkan ma ära harjuma mitte millegi tegemisega, mis on suhteliselt väsitav! Nimelt olen ma terve möödunud nädala puhanud. Aegajalt ringi tatsand aga siis ka lihtsalt muusikat kuulanud ja nautinud seda, et mul ei ole mitte midagi teha ning et kui ma mitte midagi ei tee, ei tunne ma end selle juures halvasti, sest mul ei olegi mitte midagi teha 🙂

Tihtipeale õhtuti dinnerdame koos ühika rahvaga ning istume niisama ja muliseme erinevatest asjadest. Nädalavahetusel pesemepesu – siis on loundryroom põhipaik kus hängida 🙂
Privaatsusest nagu ka puudust ei ole, ükspäev istusin köögis üksi nii et keegi ei puutunud ust ka üle 3 tunni. Seega julgen nüüd välja öelda ka oma otsuse, et ilmselt jään ma siia ühikasse juuni lõpuni, sest siin on odav, tore ja hea 🙂

Ahjaa päris mitte midagi ma nüüd ka möödunud nädal ei teinud. Nimelt ükspäev ostsin ma ajalehe ning hakkasin korterite kuulutusi vaatama (et endale tuba leida – sest kõik teevad seda justkui) noh ostsin ma ajalehe, lisasin krediiti oma mobiiliarvele ning hakkasin helistama – portugali keeles 😉 Loomulikult oli mul sees küsimus – Fala Inglês? (Kas te räägite inglise keelt?) millele enamuskordadest sain vastuseks eituse. Niisiis tuli mul hakkama saada portugali keelega – mis sest et aju töötas tolhetkel juba ülekoormusega.. siiski suutsin ma endale kokku kuskil 4-5 kokkusaamist leppida, ja nii ma ühepäeva käisingi ainult mööda kortereid uudistamas. Oli isegi enamvähem elatavaid, kuid siin siiski on korterite juures fakt see, et nad on pagana külmad! Silma jäi üks korter eriti kuna hind oli hea ja asukoht samuti, ning nädalalõpu ajutegevus oli otsustamine et kuhu ma jään omadega – ühikasse või sinna korterisse.
Nii nagu ma aga enne mainisin jään ma ühikasse kuna siiski 70 eurot igakuu kokkuhoida on raha ning pealegi on siin ikkagi tingimused paremad kui ükskõik mis tahes korteris… (köök ja wc jne)

Mingid päevad käisime väljas ja uudistasime taas siinset ööelu. Laupäeval oli meil euro-luch, mis on suhteliselt koomiline üritus, kuna see toimus Bigorna baaris, mis on umbes 4×4 m suur ruum lihtsalt.. ja meid inimesi oli ikka kordades rohkem. Lunch kujutas endast krõpsu ja popkorni ja tasuta sangriat. Kah valik. Kuna sealne olek oli suhteliselt koomiline ja söök ei olnud suurem asi söök, otsustasime mingi suurema kambaga minna Dolce Vita´sse sööma – see on niiöelda nagu Solaris, sada asja ühendav keskus (väheste riiete poodidega). Sõime jõime, kolasime linnapeal ning nii see õhtu läks..

Pühapäev oli ehtne pühapäev, keegi ei teinud midagi tarka, pesti pesu ja oldi. Nunnu

Elu on huvitav siin.

Beijos *

5 KOMMENTAARI

  • Reemet Ruuben kommenteeris

    mis äge kuivanud puudega allee see on?

    • Nelli Napp kommenteeris

      Ma pika vahega küll vastan, aga see paistab ainutl kuvianud puud, sest suvel on see ilsuti suuresti roheline ja lehtes 🙂 mingit erilist sorti puud 🙂

  • Reemet Ruuben kommenteeris

    70 eurot kokkuhoidu on ikka suur asi õppivale noorele ju 🙂

  • Reemet Ruuben kommenteeris

    Muidu hea lugemine nagu ikka sinu kirjutised 🙂

  • Maarja . kommenteeris

    ühika kogemus on minu arust ikka väga oluline, kui oled välistudeng:) Korteris on palju üksikum, seda siegi eestis, kus mu sõbranna kolis välistudengiote ühikasse, et huvitavam oleks ning oli seal oma eluga ülirahul:P

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *