Maire Lodi töötab Euroopa postiorganisatsioonis operatsioonide juhina ning viibib töö pärast palju Georgias.
Maire, kus Georgia üldse asub, kas Lääne-Aasias või Ida-Euroopas?
Täpselt nende kahe vahel.
Kas seda maad on võimalik iseloomustada ühe lausega?
Ei usu, see lause läheks liiga pikaks. Tuleb lihtsalt teada, et Georgia ajalugu algab teisest aastatuhandest eKr ja see tähendab, et see riik ja seal elavad inimesed on läbi elanud väga palju erinevaid, nii rahulikke kui ka mitte nii rahumeelseid olukordi. Kristlus kujunes Georgias riigiusuks 4. sajandil ja ajalooline taust mõjutab riiki ka tänapäeval.
Kas Abhaasia ja Lõuna-Osseetia konfliktid mõjutavad mingil moel ka georglaste igapäevast elu?
Georgias ei tajuta seda kui konflikti georglaste ja abhaaside või georglaste ja osseetide vahel, vaid kui Georgia alade okupeerimist Venemaa poolt. Arvamusküsitluste kohaselt on nende territooriumide tagastamine georglaste jaoks endiselt üks peamisi prioriteete. Ühe mu kolleegi pere on Abhaasiast pärit pagulased. Kuigi nad on sündinud Thbilisis, usub kogu perekond, et nad naasevad kindlasti Abhaasiasse ning selles usus kasvatavad kõik pagulased oma lapsi.
Kuidas georglased suhtuvad Stalinisse?
Erinevalt. Gori inimesed on pigem uhked tema kui kohaliku suhtes, teised võivad olla absoluutselt muul arvamusel. Mõned nii-öelda tõstavad ta poodiumile, sest tema juhtimisel võideti suur isamaasõda ja kuna neid inimesi on vähe järele jäänud, kes otseselt kannatasid repressioonide pärast, siis ei osata seda kõike ka adekvaatselt hinnata. Aga georglased teavad ja mäletavad, et Stalin ei säästnud oma sünnimaad ja kaasmaalasi repressioonidest aastal 1937 ja ka pärast sõda.
Kas eestlane ja georglane saavad kergesti sõbraks või on meie vahel liiga palju kultuurilisi erinevusi?
Sõltub mõlema isiksusest. Eestlased ei ole alati teiste kultuuride suhtes ju kõige avatumad ja tõeliste sõprade leidmine Georgias võib võtta aega, kuid kui sõprus on juba tekkinud, võid alati oma georglastest sõprade peale loota.
Olen turist. Kuhu kohe kindlasti peaks minema?
Meeskoori kontserdile! Ja Shio-Mgvime kloostrisse, see on kõige vaiksem ja rahulikum koht, kus kunagi olnud olen. Aga loomulikult peab nägema ja tundma kogu riiki – loodust, inimesi, kultuuri…
Kas on mingisuguseid kultuurilisi veidrusi, mida oleks targem endale enne Georgia külastamist selgeks teha?
Kindlasti peaks arvestama sellega, et õhtusöök võib olla kuni 20 käiku. Ja see kõik on väga maitsev.
Mõned huvitavad faktid Georgia kohta, mida enamus ei tea?
Unikaalne tähestik – üks 14 sõltumatust tähestikust maailmas.
Veini valmistamisega on Georgias tegeldud juba üle 8000 aasta. Veini valmistamisel on omanäoline tehnoloogia: viinamarjamahl koos seemnete ja koorega maetakse maa alla savianumasse (qvevri).
Tušeetia küla Bochorna ja Svaneetia kommuun Ushguli on Euroopa kõrgeimad alaliselt asustatud asulad.
Mida peaks kindlasti veel Georgia kohta teadma?
1990. aastad olid ses riigis tunduvalt karmimad kui Eestis, iseseisvus ei tulnud ilma verevalamiseta ja sama kordus 2008. Minu esimene reis Georgiasse oli 2004. aasta jaanuaris. Mäletan selgesti oma üllatust, kui Thbilisi peapostkontori ühes nurgas oli avatud baar ja päevasel ajal seal seltskond inimesi viina jõi. Pärast mõningast kõhklust astusin ligi asja uurima. Selgus, et need inimesed olid põgenikud Suhhumist. Haritud inimesed, aga nüüd kodutud ja töötud, maha olid jäänud suured majapidamised ja erialased tööd. Seda kõike oli isegi raske hoomata.
Selle jutu kirjutamise ajal on Ukraina sõja aastapäev. Natuke vähem kui aasta tagasi olid georglased ühed esimesed, kes saatsid Ukrainasse humanitaarabi – inimestel oli selgelt meeles, mis nemad olid pidanud läbi elama, ja teiste abistamine on neil veres. Märtsi alguses saatis Georgia Post tšarterlennukitega sadu tonne abipakke ja seda vaatamata puuduvatele diplomaatilistele suhetele.
Tekst: Rene Satsi
Foto: Shutterstock
***
Lugemissoovitus
Konstantine Gamsahhurdia
Suure Meistri käsi
Tõlge Merike Pau, Eesti Raamat 1971
See on üks Georgia proosakirjanduse olulisematest tekstidest ning kui teid huvitab paeluvalt kirjutatud ajalooline romaan, milles lahinguid, poliitikat ja ülevat vaimu ning mis nii ridade vahel kui ka otse kõneleb totalitarismist, religioonist, georgia rahvuslusest ja sellest tuhandeaastasest riigist, siis kinnitage rihmad! Esmatrükk 1939.
Mart Mardisalu, ajakirjanik