Anete Kruusmägi käis rohelisel Skopelose saarel vabatahtlikuna vanu matkaradu taastamas.
On pühapäeva hommik, kui kaaslane mul ühtäkki käest kinni haarab. „Mis see on?“ Unesegasena tõmban pansionaaditoa kardinad eest. Sisehoovis ilutseb kaunis tornikesega kirik, kus on käimas kreeka õigeusu missa. Mu kaaslane on sõnatu. Katoliiklikus riigis kasvanuna pole ta õigupoolest kunagi õigeusklikku missat kuulnud. Kui missa läbi, tõttab pisike musta riietatud naine diagonaalis üle sisehoovi tagasi pansionaati ning elu Sotose külalistemajas võib taas igapäevases rütmis edasi minna. „Alexandra!“ karjub keegi täiesti kõrist ning pansionaadiomanik jätab triikimise või tolmuvõtmise ja tatsab kolm korrust alla, et näha, kes on vaevaks võtnud läbi astuda.