Usbekistan – õitsev kõrb

Ühel lühikesel perioodil kevadel kõrb haljendab ja õitseb. Võib-olla on see kõige õigem aeg põhjamaalasele Usbekistani külastamiseks, sest suved on seal väga palavad ja kõrbeliivas barhaanide vahel tabab pilk vaid saksauule. Pealegi on Usbekistanis kõik otsesemalt või kaudsemalt kõrbega seotud.

Usbekistan on suur riik. Praeguse Usbekistani piirides ei ole ajalooliselt kunagi ühtegi riiki eksisteerinud. Kesk-Aasia praeguste riikide piirid joonistasid bolševikud meelevaldselt pärast 1917. aasta riigipööret Vene impeeriumis. Usbekistani pindala on 447 400 km², näiteks Eestist (45 338 km²) on ta kümme korda suurem ja sama suur kui Rootsi (447 435 km²). 

Usbekistani rahvaarvu kohta ei ole täpseid andmeid, sest esimene rahvaloendus pärast iseseisvumist 1991. aastal plaanitakse läbi viia alles 2023. aastal. Hinnanguliselt elab Usbekistanis kuni 35 miljonit inimest. Nõukogude Liidus jäi Usbeki NSV rahvaarvult alla vaid Venemaale ja Ukrainale. Tänu kõrgele sündivusele on rahvastik väga noor, 34% ehk kolmandik rahvastikust on nooremad kui 14 aastat. Maa- ja linnarahvastiku suhe on umbes pooleks. See viitab, et Usbekistan on põllumajanduslik riik.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.