Tiit Krutob on elukaaslase Margitiga Maltal elanud 12 aastat. Tiit on PADI sukeldumisinstruktor ja sukeldumisinstruktorite koolitaja, kes on muuseas sukeldumise algkursuse edukalt läbi viinud ka meie Tiit Pruuliga. Tiit on kõigele lisaks ka litsentseeritud Malta giid. Enne aga, kui tormate Malta-Tiitu otsima, et temaga sukelduma ja Malta vaatamisväärsusi vahtima minna, saame teada, mida praktilist mehel selle saareriigi kohta öelda on.
Kuidas Eestist Maltale saab? Mis on kõige odavam variant?
Eestist saab Maltale mitmel moel. Kõige kiirem tundub olevat lennata lennukiga. Lennugraafikud ja -marsruudid võivad aga väga kiiresti muutuda ja kui plaan on kaugem, siis tuleb neil silm peal hoida. Selle kirjatüki kirjutamise ajal lendab Ryanair Tallinnast kaks korda nädalas otse Maltale. Lennata võib ka Itaalia kaudu ning on olnud aegu, kui Lufthansaga Saksamaa kaudu oli väga mugav ja isegi odavamapoolse hinnaga.
Maad mööda Eestist Maltale on ligi neli tuhat kilomeetrit, aga võimalik, kui aega ja fanatismi jagub. Päris maad mööda muidugi kohale ei saa. Sitsiilias tuleb meri vahele ja viimase jupi peab sõitma praamiga – umbes sellisega, mis Tallinna ja Helsingi vahel. Noh ja muidugi, mis saaks olla loomulikumat kui kahe suure mereriigi vahel laevaga reisida. Mõni hea aasta tagasi külastas meid kuulus kaljas „Hoppet“ ja ka meie ümbermaailmapurjetajad on Maltat külastanud.
Mis mind Malta lennujaamas ootab? Tuled hoonest välja ja edasi… kui oled endale hotelli kinni pannud?
Kõigepealt tunned Malta lennujaamas kuumust ja niiskust, eriti kui tuled suvisel ajal. Talvel on kindla peale soojem kui Eestis, aga suvel lööb nagu kuuma panniga näkku. Kuna meil lennukid toru otsa ei sõida, sest torusid pole, saad esimese kuumuselaksu kohe lennukiukse peal kätte. Siis saad korraks veel lennujaama hoonesse sisse, et pagas kätte saada ja dokumendid kontrollitud.
Järgmise asjana oledki kohal. Lennujaam on peaaegu keset saart, mitte Vallettas. Malta mastaapides on lennujaam Vallettast väga kaugel. Seda muidugi kohalikus mõõtkavas. Lennuväljalt Vallettasse on 7 kilomeetri ringis. Malta saar on – väikese liialdusega – Tallinna-suurune. Malta kaugemate punktide vahe on umbes 32 kilomeetrit. Malta vabariigi elanikkond on viimastel andmetel üle 500 000, aga nendest veidi üle 30 000 elab Gozol, Malta suuruselt teisel saarel.
Tagasi lennujaama. Kui transfeer broneeritud pole, siis võta takso: näiteks Bolt või eCabs või Uber, mis nüüd ka Maltal tegutseb. Kõlbab ka muu äpitakso. Illegaalsed tegijad lennujaama ei pääse. Taksohinnad on täiesti talutavad. Lennujaamast tihedasse turistilinna Sliemasse võib minna 10–15 eurot.
Kui tuled päevasel ajal, siis võid vabalt ka liinibussiga kohale jõuda. Bussiliiklus on siin üldiselt „päris tarbitav“. Kõige kallim on Cash Ticket: see maksab suvisel ajal 2 eurot ja kehtib 2 tundi. Malta ühistranspordifirmal on ka hulk muid sõidukaarte, mille hinnad jäävad sellest allapoole ja sisaldavad erinevat hulka ühekorrapileteid. Väga hästi töötab siin sõiduplaneerijana Google Maps. Mugav kasutada ja annab busside kohta päris täpsed andmed. Meie ühistranspordifirmal on muidugi ka oma äpp, mille nimi on Tallinja. Bussid on head ka mööda saart ringi seiklemiseks. Väljakuulutatud sõidugraafikud küll päris alati nii ei tööta, kui lubatud, aga kuhu sul puhkusel ikka nii väga kiiret on.
Kus Maltal kõige parem ööbida oleks?
Maltal ööbimine sõltub väga sellest, miks ja milliste mõtetega siia tuled. Meil on siin kõike. Väikeste külade BnB’dest ja butiikhotellidest kuni viie tärni linnahotellideni. Vallettas elamine ei tundu mulle väga mugav olevat. Autoga ukse ette ei saa ja tänavad on kitsad. Võib olla, et hotell on üldse sellisel tänaval, kus autoliiklust polegi. Sliema ja St. Julians on väga turistikad, aga selle eest turistitsivilisatsiooni täis. Erinevad söögikohad igal sammul. Poode ja meelelahutust rohkem kui küll.
Kui tahad nädala liivarannas peesitada ja muu eriti ei huvita, siis näiteks Golden Bays on rannahotell ja Mellieħas ka. Meil liivarandu väga palju pole. Tegelikult ainult mõned üksikud ja needki pisikesed. Aga võid proovida ka kiviranda. Sliemas on vast kõige suurem kivirand. Ei, see pole kividega kaetud. See on üks suur kivipind. Kalju ühesõnaga. Meri, ilm ja inimesed on selle päris siledaks nühkinud, nii et kui kuhugi lamedama koha peale lina maha saad toetada, siis on päris mõnus. Pole küll pehme, aga see-eest pole kõik kohad liiva täis. Ja ujuma minekuks on ranna äärde kivisse pisikesed basseini moodi asjandused uuristatud. Neisse saad turvaliselt sisse ronida ja siis sealt edasi merre ujuda, kui isu on. Buġibba / St. Pauls on küll õige pisut eemal (aga no eks see sõltub sellest, kummast otsast vaadata), aga otse mere ääres ja samuti väga turistisõbralik koht.
Millal on kõige parem tulla?
Kõige parem on üldse tulla! Parim aeg, nagu ka parim majutuskoht sõltub väga huvidest ja eelistustest. Minule meeldib suvi ja minul kuumusekannatamisega probleeme pole. Aga mõnele võib pidev 30 ja üle selle temperatuur liiga palju tunduda. Keset suve ööpäeva jooksul väga alla 30 ei langegi. Aprillis-mais on ilmad soojad, aga vesi veel külm. Merel läheb pikalt aega, enne kui päris soojaks läheb.
Veel varem, novembrist märtsini on ilmad kohalike jaoks jahedapoolsed ja võib vihma sadada. Temperatuur siin muidugi kunagi alla nulli ei lange ning vihma sajab harilikult ka päeval ja siis paistab jälle päike. Üldse paistab meil siis peaaegu alati päike. Statistiliselt on meil üle 300 päikesepaistelise päeva aastas.
Suve lõpp on vast kõige parem aeg. Augustis kohalikud puhkavad ja siis on kõik kohad rahvast täis. Septembris lähevad Euroopa lapsed kooli ja maltalaste puhkused on läbi. See tähendab, et turistide mass hakkab hõrenema. Samas ilmad on ikka umbes samad mis augustis ja vesi meres kõige soojem. Madalamates lahtedes võib temperatuur tõusta 30 kraadini. Oktoobris on ilm umbes nagu hästi ilusal Eesti suvel ja merevesi on kindlasti üle 20.
Mida Maltal teha?
Malta on traditsiooniliselt olnud brittide suvitusrajoon. „SSS – sand, sun and sea“ (’liiv, päike, meri’) oli pikka aega Malta turismi lööklause. Malta ise tahaks sellest kangesti vabaneda ja pakkuda reisilistele midagi rohkemat ja kõrgematasemelist kui liival lesimine.
Malta ajalugu ulatub ligi 6000 aasta taha ja seda saab huviline siin oma silmaga näha. Meie templid on vanimad iseseisvalt püsti seisvad ehitised maailmas, vanemad kui Egiptuse püramiidid. Rahvuslik kunstimuuseum MUŻA on huvitav koht. Kunsti, tähtsaid teoseid ja tähtsaid kunstnikke võib kohata meil palju ja üsna avalikes kohtades. Caravaggio ja Mattia Preti töid saab näha päris tegutsevates kirikutes.
Malta köök pole võib-olla midagi sellist, mille pärast maailma otsa rännata, aga meil on kolm Michelini tärniga restorani ja kui huvi on, siis leiab igaks päevaks endale mingi huvitava toiduelamuse.
Kevadel on huvitav matkata looduses. Maltal kasvab 37 liiki metsikuid orhideesid. Septembrist maini on nende otsimise aeg. Ja muidugi meri. Kuidas ilma selleta! Lisaks ujumisele, purjetamisele ja muule meresõidule on Malta turismi arengukavas tähtsal kohal sukeldumine ja Malta on üks Euroopa sukeldumise tippkohtadest. Vesi on aasta ringi talutavalt soe või väga soe ja läbipaistvus võib küündida 50–60 meetrini. Valitsuse abiga on meile uputatud vrakke, millele sukeldumine on võimalik isegi kaldalt.
Suvi on külapidustuste aeg. Igal nädalavahetusel on kuskil külas festa, mis on selle küla aasta suursündmus. Puhkpilliorkestri rongkäik, pühakute kujudega protsessioon, söögid, joogid – need on küla-festa iseloom. Ja loomulikult ilutulestik. Ilutulestike hooaeg algab ametlikult aprilli lõpus suure mitmepäevase ilutulestikufestivaliga ja kestab vähemalt oktoobrini.
Kas Maltal on levinud mõni petuskeem, mille suhtes peaks ettevaatlik olema?
Viimasel ajal olen aeg-ajalt kohanud politsei hoiatusi taskuvaraste eest bussides ja rahvarohketes kohtades. Varem oli selline asi ikka suur haruldus. Mitte et see nüüdki igapäevane probleem oleks, aga hoiatusi olen näinud. Valgete taksodega ära sõida! No kui sa kuidagi muudmoodi ei saa, siis lennujaamast veel võid sõita, seal on hinnad kuidagi jäigemalt reguleeritud, aga mujalt neid kindlasti ära võta. Kaevatakse, et sõidavad nagu hullud ja raha võtavad ka nii, kuidas tundub, et sult kätte saab. Ööklubis kaardiga makstes on oht rohkem raha kaotada, kui plaanis oli – ära klubis kaardiga maksa ja ennast silmini täis joo. Kollased ATM rahaautomaadid võtavad kopsaka vahendustasu, seega tasub kasutada pankade sularahaautomaate.
Ei tulegi rohkem meelde. Malta on turvaline koht mu meelest.
Mõni isiklik soovitus – et võta see buss või see takso ja mine sinna ja sinna?
Pühapäeviti on Marsaxlokis (kaluriküla Malta lõunapoolses otsas) kalaturg. Marsaxlokk on muidu ka tore küla, kus kõik uhked postkaartide kaluripaadid on üles pildistatud. Meil sellist turgu, mis igal päeval töötaks, polegi. Aga pühapäeviti saab näha ja osta kõiki neid kalu ja elukaid, mis siin meres elavad.
Sõida Vallettast paadiga Birgusse. Ära mine suure praamiga, vaid pisikese paadiga, mis nagu taksod sind mõlemal pool kai ääres ootavad. See on traditsiooniline Malta sadamatransport, dghaisa. Birgu ise on imetore pisike linnake, kus võib leida huvitavat sööki ja jalutada mööda paari meetri laiuseid tänavaid. Oktoobris on Birgus festa. Selle tippsündmus on küünlavalgusõhtu. Siis pimeduse saabudes linnas elektritulesid ei süüdata, vaid tervet linna valgustavad ainult küünlad.
Mine Rabatisse pirukat sööma. Lehttainapirukad pastizzi’d on Maltal populaarne amps kas hommikuks või ka kerge lõuna asemel. Rabatis on legendaarne pastizzi-koht Is Serkin, mida varem nimetati Crystal Palace’iks. Seal on kohalikud kuldkettidega vanamehed hommikust saati kohal, joovad teed ja viskit, söövad pirukaid ja räägivad oma tähtsaid vanamehejutte. Toas sees käib elu nagu laevaköögis ja isegi kui järjekord uksest välja ulatub, saad oma piruka ja tee kätte mõne minutiga. Elamus on garanteeritud.
Kui kaua soovitaksid Maltal aega veeta? Mis oleks miinimum?
Võta rahulikult vähemalt nädal. Olen ise reisides aru saanud, et kui lähed mingit kohta avastama, siis alla kahe nädala justkui ei jõua kohale. Siis on aega rahulikult kunsti-kultuuri-ajalugu-merd-toitu nautida ja jääb aega ka puhkamiseks.
Miks peaks minema pigem Maltale, mitte näiteks Egiptusesse?
Ega ei peagi. Mõlemal on tõenäoliselt omad plussid. Olen ka Egiptuses elanud-töötanud. Seal on turistitsoonid ikka väga turistikad ja isegi võltsid veidi, kui nii võib öelda. Maltal on asjad palju ehedamad. Eriti väiksemates külades käib elu nii, nagu ta käib. Turist neis eriti kedagi ei huvita. Ja mingit võltsi naeratust ja pugemist neis pole. Kui saad hakkama, siis võid sattuda huvitavate inimeste ja huvitavate seikluste otsa. Kui hakkama ei saa, siis sind lihtsalt ignoreeritakse.
Tahaks juba Maltale!
Aga tule!
Tekst: Rene Satsi
Foto: Tiit Krutobi erakogu