Telk kaasa ja rattaga Venemaale 2

Jalgrattaklubi Vänta Aga president Rein Lepik käis jalgrattaga lähi-Venemaad uudistamas.

Kindlasti on Eestis ilusaid paiku, kus jalgrattaga matkata, aga aeg-ajalt tahaks ka kusagil kaugemal käia. Kui tuhandete kilomeetrite kaugusele rännata ei soovi, tuleb valida mõni naaberriik. Soovitus jalgrattaga Venemaale sõita võib ehk tunduda ootamatuna, aga minu hiljutine kogemus oli igatahes positiivne.

Venemaale põikab üks EuroVelo (www.ecf.com/14_1) matkamarsruutidest, mis kulgeb ümber Balti mere. Narvast Venemaa piiri ületanud, sõidame esialgu mööda põhimaanteed, poolel teel Kingissepani avaneb esimene võimalus väiksematele teedele suunduda. Rada möödub mitmetest ilusatest järvedest, hiljem jõuab mererannikule.

Sosnovõi Borist tuleb veidi eemalt mööda sõita ja jätkata teekonda Lomonossovi ja Petrodvoretsi kaudu Peterburini. Sel rajalõigul näeb ilusat loodust, tühjaks jäänud külasid, karuputkevälju... Väikesed kruusateed võivad olla üsna treppi sõidetud, aga autoliiklus eriti ei sega ja inimesed on sõbralikud.

Pärast Peterburi on Zelenogorski kandis mõistlik suunduda asfaltkattega rannikuteele, mis on matkamiseks päris mõnus. Meeldiva üllatusena oli mõnekümne kilomeetri ulatuses ka päris sõidetav kergliiklustee.

Viiburi linnas tasub veidi pikemalt peatuda. Sealt edasi Soome piirini kulgeb põhimaantee E18, kus autoliiklus rattasõitu taas eriti ei sega. Rajalõik Peterburist Soome piirini on meeldivamgi, kui esimene pool marsruudist.

Kauplusi ja majutusasutusi on nii Peterburi-eelsel kui -järgsel lõigul vähe. Ööbimiseks läheb seega telki vaja. Ilusaid telkimiskohti pole raske leida. Vene inimestega probleeme ei tekkinud. Ei soovita vaid telkida pidutsevate noorte läheduses, sest nende reaktsioonid võivad olla ettearvamatud.

Soomes reisi jätkates võib sihtpunktiks valida Kotka või Helsingi, kust juba Eestimaale tagasi tulla. Kotka – Sillamäe laevaliini kohta tasub eelnevalt uurida, kas laevad liiguvad või ei.