Seljakotiränduri kogemustepagas

Seljakotireis viib äärmusest äärmusesse, kohati ei tea, kas nutta või naerda, erinevate kogemuste pillerkaart kirjeldab tabavalt kogenud rändur Artur Laur.

Tilk, tilk, tilk. Silmad punased. On see päikesest või tugevast soolakontsentratsioonist, mis mu otsaesiselt silmadesse nõrgub? Astun läbimärjana jääkambrisse, mida nad poeks kutsuvad, et siis omakorda võtta jääkülma vett jäisest külmikust. Jäätis? Hea küll, võtame sedagi. Juba oledki tagasi õhuniiskuse ja kõrbetuule täiuslikus paradiisis, kus higistad nii sina kui ka sinu pudel. Näed lähenevat metroorongi ja hakkad vaikselt käterätti otsima. Seekord mitte higi pühkimiseks, vaid sallina kasutamiseks. Taaskord jääkülm, kuigi väljas Eesti rahvuslik uhkus, siin aga tavaline argipäev – saun. See oli Malaisia, järgmiseks Indoneesia.

Näed bussi lähenemas. Otsid taas käterätti, nüüd aga higi pühkimiseks või aeg-ajalt oma silmade katmiseks. Tilk, suits, tilk. Higi ja kellegi suitsupahvakad jõuavad silma. Bussisõit alla ühe euro, kogemus miinuspoolel, käteräti omamine – hindamatu. Kõik pakuvad suitsu, aga tahaks ainult värsket õhku. Oleme ainsad välismaalased bussis, kus valge olemine tähendab rokkstaari staatust. Näod on meie poole pööratud. Kohalikud tõmbavad mäeharjale jõudes kopsud suitsu täis, et siis järgmisest august läbi sõites see jõuliselt meile näkku puhuda. Kontsert algab vist. Tahaks ropendada, aga selle asemel naeratan ja tänan fänne. Buss tõmbab tolmupahvaka saatel suvalisele platsile. Hello Mister (ehk mina) astub ühtlasi nii bussist kui ka lavalt maha. Mmm, 32 kraadi, nii mõnusalt jahutav. Nagu oleks saunast jääauku hüpanud.

Kuumus, kõhuvalu ja rentsel

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga