Rongiga läbi Venemaa

10 000 kilomeetrit mööda Venemaa lõputuid raudteid, sihiks kauge Siber. Katre Luigel täitus selle aasta augustis aastatepikkune unistus reisida rongiga Venemaa avarustesse. Kuskil seal, ühes väikeses külas oli sündinud ka tema isa.

Lõuna pelmeenirestoranis Moskva kesklinnas. „Marju, sa mäletad, kuidas vene keeles „arve” on?”

Sõbranna mõtleb: „Ma ei ole seda sõna vist kunagi teadnudki.”

„Ah, tühja sellest!” kutsusin kelneri ja ütlesin, et tahan raha anda: „Ja hatsuu dait vam dengi.”

Kelner hakkas muhelema ja küsis vastu: „Šot?”

Mina mõtlesin, alles lõunaaeg ja pärast seda suurt pelmeeniportsu küll mingit alkoholi-shot'i ei jaksa juua ja teatasin, et ei mingit shot'i: "Ne nada net utsetnoi shot!”

Nii sai kelnerit veel mõne korra jooksutatud, enne kui taipasime, et tema poolt pakutud „šot” ongi arve vene keeles.

Alustasime Tallinnast Moskva rongile astudes. Viisa sain vaid üheks kuuks, mis survestas peatuste valikul ajanappusega arvestama. Ilma peatumata kestnuks see reis Moskvast Vladivostokini kuus-seitse päeva. Reisile võtsin kaasa oma kolm suurt sõpra: Marju Saaremaalt, „Doktor Živago” Boriss Pasternaki loomingust ja vanaisa kingitud male. Sellise seltskonnaga võisin kindel olla, et reis tuleb vägev. Ja ma ei eksinud.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga