Polaarkogukonnad meil ja mujal

Eesti ühiskonnas mõeldakse kogukonna all enamasti just mingi elukoha ja ühistegevusega seotud inimeste rühmi. Räägitakse kas külakogukonnast või siis mõne linnarajooni kogukonnast ja need on oma ettevõtmistega eriti tunnustamist leidnud viimase kümne aasta jooksul. Kogukonnapäevade kaudu on saanud teistsuguse hingamise nii Supilinn ja Karlova Tartus kui ka Kalamaja ja Pelgulinn Tallinnas. Kalamajas kavatsetakse sügisel avada isegi Eesti esimene kogukonnamuuseum.

Huvi Antarktika ja Arktika vastu

Aga mina tahan rääkida hoopis polaarkogukonnast ja inimestest, keda liidab huvi Arktika ja Antarktika vastu. Väga kitsas teema, aga samas haarab kogu planeedi nii lõunast kui ka põhjast. Eestis on polaarkogukonna tuumik kogunenud meremuuseumi juures tegutsevasse polaarklubisse, mis liidab eelkõige valdkonna teadustööga seotud inimesi, kuid ka filmimehi, kirjanikke, juriste ja teisi, kes on ühel või teisel moel oma tegevusega panustanud polaarvaldkonda ning võtnud osa paljudest ekspeditsioonidest ja uurimisretkedest. Inimesi on mitmest rahvusest, on ka välisliikmeid teistest riikidest. Eesmärk on ühendada polaaralade uuringutel osalenud inimesi ning tutvustada polaartemaatikat.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga