Slovakk Stefan Polakovic on läbi rännanud kõik maailma riigid ja teeb maailmale peale juba teist tiiru. Reisiajakirjas (4/2022) on mees kirjutanud oma Afganistani ringreisist. Hetkel on ta mootor-rattamatkal läbi põhjamaade ning selle käigus sattunud Tallinnas kuidagi minu kööki. „Kas saaksin endale ajakirja, kus minu jutt sees?“ palub mees kenasti, aga mina vastan nipsakalt, et ainult siis, kui ta räägib mulle Põhja-Koreast.
Millal käisid ja kuidas sinna üldse saab?
Käisin aastal 2018 ja viibisin seal kokku vist kuus päeva. Sinna riiki saab läbi reisibüroode. Palju selliseid ei ole, kuid mõne leiab. Minekut sinna pöörasesse kohta organiseerib kõigepealt mõni välismaalane. Põhja-Koreaga otseühendust võtta pole ilmselt võimalik.
Reis algab tavaliselt Pekingist. Seal on kaks võimalust. Esimene variant on see, et sõidad Pekingist rongiga, mis on omamoodi elamus, kuna pead sõitma läbi Hiina kuskile piirilinna ja sealt võtma Põhja-Korea rongi, et sõita Pyongyangi. Teine variant on lennata – mina tegingi nii. Lendasin North Korean Airlinesiga Pekingist Pyongyangi ja tagasi.