Olev Remsu. Islam ja diktatuurid, Venemaa ja Kesk-Aasia

Edgar Savisaar räägib islamist ja arvustab Olev Remsu uut raamatut. Küsib Tiit Pruuli.

Edgar Savisaar räägib islamist ja arvustab Olev Remsu uut raamatut. Küsib Tiit Pruuli.

Olev Remsu raamatus „Islam ja diktatuurid“ kõneldakse venemaast ja eelkõige Kesk-Aasiast. Kas Kesk-Aasia endiste liiduvabariikide kiire islamiseerumine oli ennustatav ka siis, kui te selle piirkonnaga Nõukogude Liidu lagunemise ajal suhtlesite?

Jah ja ei. Arvan, et Kesk-Aasia kiires islamiseerumises on mingil määral ka dekoratiivsust, nagu oli omal ajal nende kaasaminekus kommunismiideedega. Eks nad võtavad üle selle ideoloogia, mis antud piirkonnas on kõige võimukam, tegelikult elavad oma elu rahumeeli edasi. Ma ei pea selle piirkonna arengute taandamist ainult islamiseerumisele möödapääsmatuks.

Nii Remsu raamat kui meie igapäevane elu toob palju näiteid sellest, millised probleemid on venemaal seotud sealsete muslimitega. Sellel on kindlasti palju sügavaid põhjuseid, mille hulgas pole vähetähtis ka islami kultuurikonteksti vähene tundmine ja selle ignoreerimine. Kas Eesti ühiskond oleks näiteks valmis selleks, kui siinsed muslimid ehitaksid endale lõpuks mošee?

Mitmed erinevad islamiusuliste kogukonnad on selle üle püüdnud pidada läbirääkimisi nii minuga kui ka minu eellastega Jüri Mõisast alates. Mõned riiklikud institutsioonid on püüdnud seda ideed blokeerida, aga ma arvan, et varem või hiljem tehakse see mošee ära. Väide, et mošee olemasolu tooks Eestisse ohtralt moslemeid, võib-olla ju õige, aga nad tulevad nagunii. Vaadake nende vanuselist püramiidi ja rahvaarvu!

Teie üheks õppejõuks Tartu Ülikoolis oli eesti orientalistika suurkuju, hiljuti meie hulgast lahkunud Linnart Mäll. Kas teie huvi Idamaade vastu on pärit sellest ajast?

Ma olin vist ainus Mälli juhendatav, kes tegeles Lääne-Euroopa asjadega, mitte Idamaadega. Huvi Idamaade vastu on pigem äratanud minu küllalt sagedased reisid sellesse piirkonda ning püüd mõista teisi kultuure ja inimesi. Selles piirkonnas Kesk-Aasias, mida Remsu raamatus kirjeldatakse, käisin esmakordselt 20–25- aastasena, mis oli tubli julgustükk.

Kuhu te oma hinnanguteskaalal paigutaksite Remsu käesoleva raamatu?

Heade raamatute hulka, sest sain sealt palju uut teada. Rohkearvuliselt detaile ja üksikasju, millega ma ei olnud piisavalt kursis või kus minu teadmised osutusid vananenuks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga