Muusikarütmis Austria

Eesti suursaadik Austrias Merle Pajula tutvustab Eesti-Austria suhteid, koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide tasandil ning austerlaste armastust muusika vastu.

Millised on Austria-Eesti suhted lühidalt kokku võetuna?

Austria-Eesti suhted on head ja vahetud. Ametlikul tasandil kinnitavad seda kõrgetasemelised kohtumised, näiteks külastas liidukantsler Nehammer Tallinna möödunud suvel ja keskkonnaminister Kallas Viini septembris. Euroopa Liidus tegutseme samameelsetena, seda ka näiteks Ukrainat toetades ja Vene agressiooni vastustades. Meie kaitse- ja julgeolekupoliitilised valikud on küll erinevad, Austria põhiseaduses on fikseeritud neutraalsuspõhimõte, kuid see ei takista EL-i raames kokkulepitu ellu rakendamist. Valdkond, kus koostöö võiks märksa tihedam olla, on digitaalsed teenused. 

Austrias asub mitu olulist rahvusvahelist organisatsiooni, mille liige on ka Eesti. Rahvusvahelisse Tuumaenergiaagentuuri kuulume aastast 1992. Millega IAEA tegeleb?

IAEA ülesanne on jälgida, koordineerida ja edendada tuumavõimekuse rakendamist eri valdkondades oma liikmesriikides üle kogu maailma. Esimesena meenub tavaliselt inimestele tuumaenergia ning sellega seonduvad võimalused ja ohud. Agentuur jälgib nii valdkonna arengut tervikuna kui ka eri jaamade käitamisega seotud probleeme, sealhulgas tuumajäätmete ladustamist. Praegu on peamine tähelepanu Ukraina olukorral, eriti Zaporižžja tuumajaamas toimuval ning sellel, kuidas rahvusvahelises koostöös tagada jaama ohutus ja Ukrainale tagastamine. Lisaks energeetikale on tuumavõimekus väga olulisel kohal meditsiinis (radioloogia) ja taimekasvatuses. 

Milliste organisatsioonidega on meil veel tihe koostöö?

See loetelu on pikk ja hõlmab paljusid ÜRO Viini „perre“ kuuluvaid ühendusi. Näiteks märtsis tulid kokku nii CTBTO ehk tuumarelvastuse üldise keelustamise lepingu organisatsioon kui ka CND ehk narkootiliste ainete komisjon. Eesti on mõlema organisatsiooni liige.

Millega on Austria teid ennast üllatanud?

Üllatas see, kui soe ja kirglik on Austria publik. Võinuks ju arvata, et Viinis ollakse kõike nähtud ja tunnustust jagatakse mõõdukalt, kuid elu on näidanud, et saalitäis igas vanuses inimesi jaksab ühtviisi vaimustunult tervitada kohalikku sümfooniaorkestrit ja kaugelt tulnud folkbändi.

Mis on teie lemmikkohad, kus kultuuri, kunsti ja kõike muud nautida?

Senised eredaimad kogemused pärinevad Musikvereini kontserdisaalist, väga kasulik ja hariv koht on tarbekunstimuuseum MAK, aga ka iga Viini kirik on olnud omalaadne kunstielamus. Belvedere’i lossis uuendati ekspositsiooni ja seal on väljas mitu Gustav Klimti tööd, nende seas kõige hinnalisem (sõna otsese mõttes kulla ja vääriskividega teostatud) taies „Wasserschlangen II“. Kui juba Belvedere’is olla, tasub läbi astuda ülikooli botaanikaaiast selle vahetus naabruses. Laupäeva hommikul on kogemist väärt Naschmarkti kirbuturg ja sellega külgnev restoranide rivi.

Kuulus Wiener Küche, mida see teie jaoks tähendab?

Minu jaoks tähendab see õunastruudlit. Ehedalt, ilma vahukoore või vaniljekastmeta.

Tekst: Stina Eilsen

Foto: Shutterstock

***

Lugemissoovitus

Robert Musil

Omadusteta mees 

Tõlge Mati Sirkel, Eesti Keele Sihtasutus 2006

Austria kultuuris paistavad vaimne loovus ja hingesügavuste loodimine kuidagi eriliselt silma – mõelgem psühhoanalüütikutele, heliloojatele-muusikutele või Klimtile või Hundertwasserile. Üheselt võttes on Robert Musili „Omadusteta mees“ kogu Austria ja veel enamat.

Janika Kronberg, kirjandusteadlane ja -kriitik

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *