Katre Liivamägi elas Horvaatias riigi esimese Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal ning koges sel ajal nii tavapärast Horvaatia rütmis elu kui ka COVID-19 kriisi.
Balkani poolsaarel asuv Horvaatia määratleb ennast pigem Kesk-Euroopa, mitte ühena Balkani maadest. Kuidas ajalugu peegeldub Horvaatia tänapäevas?
See määratlus tuleneb pigem sellest, et tulevikku vaadata püüdev valitsus soovib anda märku, et vastupidiselt teistest sõjast räsitud Balkani riikidest on nemad suutnud leida juba oma koha Euroopa Liidu ja NATO riikide peres. Kohapeal on aga tunda paljude riikide ajaloolist mõju – rannikul on Vahemere hõngu, sisemaal sarnasusi Kesk-Euroopaga. Riigi idaosas aga on võimatu vaadata mööda 1990. aastatel vallandunud sõja mõjudest. Ühtlasi on need mälestused sõjast ka peamiseks põhjuseks, miks horvaadid valutavad südant Ukraina praeguse olukorra pärast.