Katre Liivamägi elas Horvaatias riigi esimese Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal ning koges sel ajal nii tavapärast Horvaatia rütmis elu kui ka COVID-19 kriisi.
Balkani poolsaarel asuv Horvaatia määratleb ennast pigem Kesk-Euroopa, mitte ühena Balkani maadest. Kuidas ajalugu peegeldub Horvaatia tänapäevas?
See määratlus tuleneb pigem sellest, et tulevikku vaadata püüdev valitsus soovib anda märku, et vastupidiselt teistest sõjast räsitud Balkani riikidest on nemad suutnud leida juba oma koha Euroopa Liidu ja NATO riikide peres. Kohapeal on aga tunda paljude riikide ajaloolist mõju – rannikul on Vahemere hõngu, sisemaal sarnasusi Kesk-Euroopaga. Riigi idaosas aga on võimatu vaadata mööda 1990. aastatel vallandunud sõja mõjudest. Ühtlasi on need mälestused sõjast ka peamiseks põhjuseks, miks horvaadid valutavad südant Ukraina praeguse olukorra pärast.
Horvaatia jaoks on oluline sissetulekuallikas turism. Kuidas mõjus majandusele koroonakriis ja mismoodi horvaadid selle kaose lahendamisega hakkama said?
Viiendiku Horvaatia majandusest moodustab turism ning seetõttu oli horvaatide ehmatus suur, kui saabus Covid-19 kriis ning piirid üleöö kinni läksid. Suur sõltuvus turismist sillutas lõpuks aga tee ühele suurimale EL-i struktuurifondide maksele, pidades silmas riigi majanduse suurust. Ettevõtjad ja valitsus nägid kriisi ajal kurja vaeva, et kasvõi mõned turistid pääseksid mere äärde puhkama – ning nagu statistika tagantjärgi näitab, siis tehti seda võrreldes mitme teise EL-i riigiga üsna edukalt. Sellele aitas kaasa asjaolu, et Horvaatiasse pääseb üle Euroopa autoga ja samal ajal EL-ist lahkumata. Lennuühenduste kadumine mõjutas aga eelkõige Euroopa südamest kaugemaid sihtkohti, nagu Dubrovnik, kuna paljud ei leidnud vajadust sõita veel kümme tundi lõuna poole, kui Istria piirkonnas kaunis meri juba vastu sillerdas.
Nüüd, pea kümme aastat pärast EL-iga liitumist on lisandunud uus ja oluline samm – alates 1. jaanuarist 2023 on Horvaatia euroala ja Schengeni viisaruumi liige. Mida see riigi ja kitsamalt ka turismi jaoks tähendab?
Horvaatia valitsuse jaoks on tegemist suure õnnestumisega, kuna eurotsooni ja Schengeni alaga liitumine on olnud aastaid põhieesmärkide hulgas. Horvaatia majandus on tihedalt euroga seotud olnud ja kaubavahetus käib olulises mahus eurotsooni kuuluvate riikidega. Mainimata ei saa jätta loomulikult ka turismi, mida soodustab nii euroga liitumine kui ka piiriületuse lihtsustumine. Piirijärjekorrad Sloveenia ja Horvaatia vahel olid suviti tihtipeale lausa mitme tunni pikkused!
Turismist rääkides meenuvad Aadria mere ääres asuvad imeilusad Split ja Dubrovnik. Aga millised võlud on sisemaal?
Horvaatia eri piirkonnad on mitmetahulised ja minevik on neid erinevalt vorminud. Soovitatav oleks ringi sõita ka Horvaatia sisemaal. Kuigi Dubrovnikus ja Splitis võib tekkida mulje, et kõik horvaadid peesitavad Vahemere ääres Rivieradel ning seilavad oma jahtidega mööda Aadria merd, siis nii see ei ole.
Eri piirkondades pakutakse eri toite-jooke – rannikul on hinnas mereannid, sisemaal tarbitakse rohkem liha, nagu Balkanil üldjuhul kombeks. Väga huvitav on tutvuda ka eri piirkondade veinitoodanguga. Pealinnas Zagrebis tasub ringi uudistada ajaloolises ülalinnas ja parkides.
Mis Horvaatia peale mõeldes kohe meenub?
Väljasõidud mere äärde ja mägedesse matkama, kuid samuti riigi idapiirile Vukovari linna, kus on sõjakahjustusega majad, mida pole tänini jõutud või soovitud renoveerida. Kindlasti soovitan Horvaatias ringi liikuda autoga, mitte jääda ainult ühte kohta pidama, et nautida mitmekülgset loodust ja mägiteedelt avanevaid lummavaid mereäärseid vaateid. Eestisse jõudes soovitan asuda kaasa elama Horvaatia jalgpallimeeskonnale, kes on korduvalt tõestanud, et ka väike riik suudab suurtele ära teha.
Tekst: Stina Eilsen
Foto: Shutterstock