Olenemata asjaolust, kas reisija astub lennukile esimest korda elus või on juba kogenud lendaja, tekitab segadus lennujaamades ja lendudega toimuv muret kõigile. Oluline on, et reisija teeks omalt poolt kõik, et kindlustada muretu reis, kuid samas oleks teadlik, kuidas tegutseda ja millised on tema õigused probleemide esinemisel.
Kuidas vältida riske lendamisel?
Selleks, et reis toimuks võimalikult muretult, on soovitatav teha ettevalmistusi juba lendu broneerides. Nimelt, mida rohkem on eri riikides ja lennujaamades vahemaandumisi, seda suuremad on riskid probleemide tekkimiseks. Seetõttu on soovitatav eelistada võimaluse korral otselendu.
Kui aga otselendu pole valitud sihtkohta võimalik broneerida, on oluline, et reisija broneeriks kogu oma teekonna ühe broneeringuga ja ühe lennufirma kaudu. Kui reisija broneerib kogu lennureisi ühe broneeringuga ning vahemaandumisel tekib probleeme, vastutab selle eest lennuvedaja. Eraldi broneeringute korral sellist vastutust vedajale ei teki.
Lisaks tuleb broneerimisel kindlasti arvestada ka ajakuluga lennujaamas. See tähendab, et juba broneerides jätta jätkulendude vahele piisavalt aega, et ülerahvastatud suurtes lennujaamades edukalt liigelda ja jätkulennule jõuda.
Mõned lennujaamad pakuvad kiiret juurdepääsu, mis lubab järjekorrad lisatasu eest kiiremini läbida, kuid praeguses olukorras ei tasu eelisjärjekorras pardalemineku pääsme ostmise peale lootma jääda.
Pärast broneeringu tegemist on soovitatav teha ka mõned ettevalmistused.
- Lennule eelneval päeval telefoni alla laadida nii lennufirma kui ka lähtelennujaama rakendus ehk äpp.
- Kui lend on registreeritud internetis, tasub pardakaardist teha näiteks kuvatõmmis. Pardakaardi võrguühenduseta versiooni olemasolu võib päästa ebameeldivast olukorrast.
Kui läbimõeldud ja turvaline broneering on tehtud ning reisija reisiks valmistunud, on reisi päeval soovitatav saabuda lennujaama varem kui tavaliselt. Toimingud lennujaamas võivad praegu võtta tavapärasest rohkem aega ning juba lennujaama pääsemine võib olla piiratud. Seetõttu on oluline, et enne lendu oleks piisavalt aega kõige vajalikuga tegelemiseks.
Üle tasub kontrollida ka lennujaama veebileheküljel või rakenduses kuvatud teavitused.
Mida teha juhul, kui tekkinud on probleeme?
Kuigi reisija hea ettevalmistus ja teadlikkus vähendab riske, ei ole siiski keegi täielikult kaitstud ning võib juhtuda, et lend hilineb või tühistatakse sootuks. Sellisel juhul on oluline teada, kuidas tegutseda ja millised on reisija õigused.
Kui lend on tühistatud või hilinenud, tuleb esmalt pöörduda lendu teostanud lennufirma poole. Suhtluses vedajaga saab välja selgitada täpsemad asjaolud ja juhised edasi tegutsemiseks.
Kõikides Euroopa Liidu riikides kehtivad lennureisijatele ühesugused õigused, mis on kehtestatud lennureisijate õiguste määrusega (EÜ määrus 261/2004).
Oluline on eristada määrusest tulenevaid reisija õiguseid lennu hilinemisel ja lennu tühistamisel.
Lennu hilinemine
Lennu hilinemisel on reisijal esiteks õigus abile ja hoolitsusele, mille peab tagama lennuvedaja. Abi- ja hoolitsuskohustuse ulatus sõltub eeskätt hilinemise pikkusest. Vastavalt hilinemise pikkusele võib olla kohustus tagada süüa ja juua ning sidepidamise võimalus, kuid vajaduse korral ka majutus ja transport majutuskohta. Täpsed kohustused tulenevad eelnimetatud määrusest.
Kui lennuettevõtja ei paku reisijale abi ja hoolitsust ning reisija maksab ise oma toitlustuse ja majutuse eest, peab lennuettevõtja mõistlikud ja asjakohased kulutused hiljem hüvitama. Selleks tuleb alles hoida kõik kuludokumendid.
Kui lend hilineb pikaajaliselt ehk kui reisija jõuab sihtkohta kolm tundi või enam pärast algselt planeeritud lennuaega, on reisijal õigus samasugusele hüvitisele, mis määruse kohaselt on ette nähtud lennu tühistamise korral.
Lennu tühistamine
Lennu tühistamisel on reisijal õigus valida kolme valiku vahel:
- piletiraha tagastamine ja jätkulennu puhul tagasilend väljumislennujaama niipea kui võimalik;
- muudetud marsruut reisija lõppsihtkohta toimetamiseks niipea kui võimalik või
- muudetud marsruut hilisemal, reisijale sobival kuupäeval võrreldavatel transporditingimustel vastavalt vabade istekohtade olemasolule.
Nimetatud võimalusi tuleb pakkuda võrreldavatel reisitingimustel ning lennuettevõtja peab kandma marsruudi muutmisega või tagasilennuga kaasnevad kulud. Kui reisija teeb oma valiku, ei ole lennuettevõtjal enam kohustusi ülejäänud kahe valikuga.
Lisaks on tähtis teada, et kui lennuettevõtja on pakkunud eespool toodud võimalusi, kuid reisija on otsustanud korraldada oma reisiga seonduva siiski omal käel, võib lennuettevõtja loobuda tekkinud kulutuste hüvitamisest.
Juba hilinemise juures välja toodud abi andmise kohustus kohaldub ka tühistamisele. Siiski kohaldub nimetatud kohustus vaid reisijatele, kes ootavad lennujaamas tagasilendu või marsruudi muutmist. Kui reisija on tühistamisest saanud varem teada või kui reisija nõustub pärast lennu tühistamist lennuettevõtja ettepanekuga muuta marsruuti ja viia lend reisijale sobivale hilisemale kuupäevale, ei ole reisijal edaspidi enam õigust hoolitsusele.
Ka tühistamise korral kehtivad tingimused, et kui abi ei pakuta ja reisija hoolitseb enda eest ise, peab lennuettevõtja tehtud mõistlikud ja asjakohased kulutused kviitungite põhjal hüvitama.
Lisaks muule on reisijal määrusest tulenevalt tühistamise korral õigus ka hüvitisele.
Hüvitise summa sõltub lennu vahemaast. Vastavalt vahemaale võib hüvitise suuruseks olla 250–600 eurot. See õigus kohaldub siiski vaid siis, kui lennu tühistamisest teavitatakse reisijat vähem kui 14 päeva ette ning tegemist ei olnud erakorraliste asjaoludega. Erakorraliste asjaolude korral peab vedaja nimetatud asjaolusid tõendama, tõenduse olemasolul vedajal hüvitise maksmise kohustust ei ole.
Täpsem info lennureisija õiguste kohta on hõlpsasti leitav ka EL-i tarbija nõustamiskeskuse kodulehel https://consumer.ee/oigused-ja-abi/reisimine/lennureisija-oigused/.
Muretuid ja turvalisi lende!
Tekst: Helena Tipka, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti jurist
Illustratsioon: Shutterstock