Maitse üle ei vaielda – rahvusköökide maitsesegud

Maitseained ja rahvusköögid on muidugi teema, millele on pühendatud sadu, kui mitte tuhandeid käsitlusi, ülevaateid ja uurimusi, mis on meieni jõudnud paksude raamatute vahendusel. Selge on ka see, et rahvusköögist teevad rahvusköögi tooraine ja toiduvalmistamise tehnoloogiate eripära kõrval just kasutatavad vürtsid.

Meie siin Eestis elasime veel põlvkond tagasi Nõukogude impeeriumi parasvöötmes ja muust maailmast eraldas meid raudne eesriie. Sool, pipar, loorber, nelk, kaneel olid meie põhilised võõrapärased vürtsid. Ja muidugi kohalikud maitsetaimed till, petersell, köömned. Või vorstirohi majoraan, mis käis kohustuslikult verivorsti sisse. Maailm on avardunud ja huvi ka kõige kaugemate maade rahvusköökide vastu tohutult tõusnud igal pool maailmas. Toiduainetööstused on sellele reageerinud ja toonud poelettidele eri tarbijatele mõeldud vürtsisegusid maailma köökidest. Taolistel segudel on suur populaarsus, sest ükshaaval võttes võivad need sisaldada mitmesuguseid vürtse, mille nimegi ei ole paljud varem kuulnud. Sellised segud on mugavaim viis, et harrastada toitude valmistamist rahvusköökide varamust. Muidugi, proffide ja edasijõudnute jaoks on primaarne valmistada sääraseid vürtsisegusid individuaalse eelistuse alusel vahetutest algkomponentidest. Tuleb ka meeles pidada, et riisipudrule ohtralt karrit lisades ei muutu see veel iseenesest India toiduks ja hmeli suneli’t lisades Georgia toiduks.

Seekord vaatamegi köögigeograafia peatükis mõnesid kuulsamaid laialt levinud vürtsisegusid maailma eri piirkondade köökidest.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *