Aasta oodatuimad matkatiitlid jagatud
23.–24. novembrini Ida-Virumaal Eesti Kaevandusmuuseumis toimunud Eesti matkajate kokkutulekul kuulutati esimest korda välja neli matka-aasta tegijat. Aasta matkaja on alpinist Katrin Merisalu, aasta matk tõus Pobedale (grupijuht Priit Joosu), aasta matkategelane Andres Karu ja aasta matkaorganisatsioon Alutaguse Matkaklubi.
Esimest korda sai peale Eesti Matkaliidu liikmesorganisatsioonide esindajate valimisprotsessis osaleda ka rahvas ning oma arvamust avaldas üle 600 inimese.
Aasta matkaja aunimetuse sai alpinist Katrin Merisalu, kes tõusis esimese eestlasena Nepalis Manaslule (8000+ meetrit). Aasta matk on tõus Pobedale, kus rühmajuht Priit Joosu juhtimisel jõudsid tippu Priit Joosu, Krista Kirsipuu, Andras Kaasik ja Ain Rästa. Aasta matkategelane on rännumees Andres Karu, kel sel aastal ilmus ka raamat „Teekond tippu. Minu esimesed 51”. Aasta matkaorganisatsioon on mitmekülgne Alutaguse Matkaklubi, kes sel aastal on ise õppinud palju ja palju ka oma teadmisi teistele
edasi jaganud.
Eesti matkajate kokkutulek oli järjekorras juba 51. Kokkutulekul osales üle 120 matkaja.
***
„Memoria“ Fotografiskas
Fotografiskas on avatud James Nachtwey näitus „Memoria“, mis koondab kokku tema aastakümnete pikkuse väärika elutöö – reportaažid kriisikolletest ja sõdadest räsitud olustikest.
Näitus „Memoria“ on retrospektiiv Nachtwey kõige silmapaistvamatest töödest.
Vietnami sõda ja Ameerika kodanikuja inimõiguste liikumine mängisid James Nachtwey fotograafiks saamise loos suurt rolli. Ta alustas oma karjääri ajalehefotograafina 1976. aastal ja alates 1980. aastast töötab vabakutselisena. Sellest ajast alates töötab ta üle maailma, dokumenteerides sõdasid, konflikte ja ühiskondlikke valukohti.
Alates 1984. aastast on Nachtwey ajakirja Time fotograaf. Nachtwey jäädvustab oma fotodele ebaõiglust ja vägivalda, samas kutsuvad need vaatajas esile kaastunnet ja poolehoidu. Suuremastaabiliste ja ülemaailmse mõjuulatusega ajalooliste sündmuste keerises on Nachtwey dokumenteerinud inimlikke ja intiimseid hetki. Tema fotod võivad paista formaalselt täiuslikena, kuid tegelikult on spontaansed, intuitiivsed ja jäädvustatud sageli sekundi murdosa jooksul.
Näitus jääb avatuks 1. märtsini.
***
Suuskadel Antarktikat avastama
Tanel Tuuleveski alustas novembris üksinda ja ilma kõrvalise abita suusaretke Antarktikas rannikult lõunapoolusele, praeguseks on ta suusatanud juba üle 100 kilomeetri. GO Reisiajakiri küsis mõne küsimuse.
Mis trajektoori mööda liigud?
Messneri rada sai nime kuulsa mägironija R. Messneri järgi, kes seda mööda esimest korda poolusele matkas. Loetakse n-ö rannikult alustamiseks, kuna start algab punktist, kus mandrijää merre libiseb ehk Antarktika kontinent tõuseb üle merepinna. Paraku asub aga 200–300-meetrise jääkihi all.
Millal tahad poolusele jõuda?
Suusatan eeldatavalt 45 päeva ja tahan poolusele jõuda jaanuari alguses 2020.
Miks selle retke ette võtsid?
Lühike vastus on, et mulle meeldivad sellised seiklused. Pikem vastus – sellel matkal on ühendatud nii füüsiline kui ka vaimne vastupidavus. Peab ise hakkama saama raskustega ja vastutama enda tehtud otsuste eest. Jättes raskused kõrvale, siis lihtsalt usun, et see saab olema puhas nauding loodusest ja üksildusest 45 päeva jooksul. Ilmselgelt imelik lähenemine tänapäeval, aga nii on.
Loe lähemalt SIIT.