Kazbek – miks otse minna, kui ringi saab

Kazbekist on GO Reisiajakirjas kirjutatud mitmel korral, sest selle mäetipu võtmine kuulub iga endast lugupidava alpinisti plaanidesse. Kalle Kiiranenil sai sel aastal esimesest mäelkäigust 40 aastat ja ta otsustas auväärset tähtpäeva tähistada esimest korda Kazbekile tõustes.

Kõrgmäed kipuvad jääma eri riikide ja rahvaste piirialadele, mistõttu paljudel tippudel on mitu nime. Ka Kaukasuse ühe tuntuma viietuhandelisega on nii – georglastele on see mägi Mqinvarçveri, osseetidele Sæna, tšetšeenidele Bashlam, venelastele Kazbek. Tõsiuskliku mägimatkajana ei tahtud ma minna mööda klassikalist marsruuti (Stepantsminda–Gergeti–meteojaam), sest see olnuks liiga lihtne lahendus. Soov oli teha enne matk Truso ja Suatisi orgudes ning ligineda Kazbekile hoopis piki Hohi ahelikku lääne poolt – seal jääb teele teisigi ilusaid tippe: Džimarai-hoh, Maili-hoh jt (hoh tähendab osseedi keeles mäge). Truso orust aga saab alguse Tereki (Tergi) jõgi, mille veed koos paljude teiste omadega jõuavad lõpuks Kaspia merre. Kogu selle piirkonna pinnavorme on kujundanud kunagine vulkaaniline tegevus – Kazbek ise ongi kustunud vulkaan, mis viimati olevat pursanud 750 aastat e.m.a. Kuid mitte ainus – lähedalasuval Keli platool on palju madalaid vanu vulkaanikoonuseid ja ilusaid mägijärvi. Seetõttu on sealkandis ka palju mineraalveeallikaid. Nende lubajasetetest on kohati moodustunud hiiglaslikud travertiinid – heledavärvilised kivimid, mida kasutatakse laias maailmas ka ehitusmaterjalina. Nii et geoloogilises mõttes väga huvitav piirkond.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga