Jõulud ja kaks uusaastat GEORGIAS

Kas olete tüdinud läänelikust jõuluvirvarrist? Kui Euroopa linnades annab jõulude tulekust märku kuid varem jõuluehtes kaubandusvõrk, siis Georgias on jõuludeks valmistumine tagasihoidlikum. Jõulud on eelkõige kirikupüha ning uusaastal on möll, trall, kingitused ja pidulauad. Kuidas Georgias jõule ning uut aastat kaks korda vastu võtta, kirjeldab Mirjam Lindpere.

Kas olete tüdinud läänelikust jõuluvirvarrist? Kui Euroopa linnades annab jõulude tulekust märku kuid varem jõuluehtes kaubandusvõrk, siis Georgias on jõuludeks valmistumine tagasihoidlikum. Jõulud on eelkõige kirikupüha ning uusaastal on möll, trall, kingitused ja pidulauad. Kuidas Georgias jõule ning uut aastat kaks korda vastu võtta, kirjeldab Mirjam Lindpere.

Georgia peab oma kirikupühi Gregoriuse kalendri järgi, jõulud on alles 7. jaanuaril. Uut aastat võetakse vastu aga kaks korda, 1. jaanuaril ning ka 14. jaanuaril. Kommertsjõule Georgias pole, kingitusi tehakse uusaastal, aga ka siis vähe, kuna inimestel pole kinkide ostmiseks niikuinii raha. Thbilisi kesklinna peatänav Rustaveli avenüü on ehitud uhkete jõulutuledega, Vabaduse väljakul on suur kuusekujuline tuledega jõulukaunistus ning parlamendihoone ees on tohutu suur kuuseokstest püramiid ja hiina plastmasskaubaga müügiputkad. Turul käib aasta viimastel päevadel suur sagimine, kõigil on vaja uusaastaööks katta laud parimate roogadega. Metsast jõulupuud ei tooda, kuna kuuski on vähe ja need vähesedki range kaitse all. Kes soovib koju ehtsat jõulukuuske, peab Euroopast imporditud puukese eest väga palju raha välja käima. Enamasti tuuakse 31. detsembri õhtul kapist välja ja ehitakse kümneid jõule näinud plastmasskuusk, kuuse otsas täheke, kuusel eri ajastutest klaasehted ja moodsa aja plastmassehted. Kuuse all maiustused lastele või külalistele. Georgia lääneosast Guriast on üle maa levinud komme tuua pühadeks koju chichilaki ehk kuuseoksast meisterdatud Poku-sarnane jõulukaunistus, mille otsas on puust rist, ning seda võib ehtida maiustuste ja puuviljadega. Chichilaki jääb koju kuni 19. jaanuarini ning siis visatakse see ahju või põletatakse lõkkes. Uusaastaöö veedetakse traditsiooniliselt oma kodus kokates, kodu ehtides, süües ning telekast säravaid Thbilisi ja Bathumi uusaastakontserte vaadates. Aastavahetuse telešõud algasid juba mitu päeva enne aastavahetust ning Santa Claus koos tovlis babua’ga (otsetõlkes lumevanaisa ehk Ded Moroz) on laste rõõmuks Thbilisi kesklinna väljakutel kuni vana uue aastani 14. jaanuaril. Tähtsad hetked Väikeste lastega peredes oodatakse tovlis babua’t, kes kinke tooks. Kuid eheda Georgia traditsiooni järgi oodatakse eelkõige merkvle’t, kes uueks aastaks õnne toob. Merkvle tuleb uue aasta esimese külalisena, kommid taskus ning soovib head kodule ja perele. Mida noorem, tervem, toredam ja parem inimene merkvle’ks satub, seda parem perele. Merkvle on väga tähtis külaline ja sellepärast paljud pered kutsuvad spetsiaalselt mõne tuttava või sugulased endale uue aasta hommikuks külla, et see head õnne tooks. Juhuse peale ei julge kõik lootma jääda, kuna äkki astub esimese külalisena uksest kogemata sisse mõni paha või haige inimene ja toob endaga kaasa häda või haiguse terveks aastaks. Mul oli suurepärane võimalus veeta aastavahetus heade tuttavate, armsa perekonna juures Georgia idaosas, Kahhethi piirkonnas. Seal tulime meiegi mõni minut pärast aastavahetust koos sõbrannaga õuest tuppa, ühes käes kommid ja teises puuhalg, soovides majja õnne, soojust ja kõikide pühakute kaitset. Kommid loopisime mööda tuba laiali ning puuhalu kaminasse, kus pereisa šašlõkki valmistama hakkas. Varsti saabus juba järgmine merkvle, noormees koogivaagnaga. Kui kogu vana aasta viimane päev läheb ettevalmistusi tehes, kokates ja lauda kattes, siis lauda istutakse vaikselt pere seltsis alles pärast südaööd, kui kell juba uut aastat näitab. Esimese jaanuari hommikul kell 12 on kaetud veelgi suurem laud, kus eelmisel päeval kokatud hõrgutised järjest lauale kantakse ning aina uusi külalisi vastu võetakse, kõigil kommid taskus või koogivaagen käes. Peagi haarab keegi pilli ja laseb laulu lahti, pereema toob järjest uusi toite ja taldrikuid lauale, pojad valavad isa tehtud veini kannudesse, kaminas on tuli, kiisu nurrub kordamööda külaliste ja pereliikmete süles ning hommikusöögist saab lauast tõusmata sujuvalt lõuna- ja õhtusöök. Toostid soovivad kõigile õnne, rahu, rikkust, soojust ning tugevdavad veelgi perekonna ühtekuuluvust. Igaüks saab oma õnnistuse. Aasta teine päev on bedoba ehk õnnepäev. Kuidas tunned end 2. jaanuaril, nii oled terve aasta. See on georglaste kindel uskumus. Seega ümbritsetakse sel päeval end toredate inimeste ja emotsioonidega. Et aasta liiga töine ei tuleks, on see ka riigipüha. Georgia jõulud (shoba) on 7. jaanuaril, kuigi vanades kirikulauludes lauldakse, et Kristus sündis 25. detsembril. Vaatamata sellele peetakse jõule ikkagi vana kalendri järgi, sest nii on kombeks. Jõuluööl kell 12 on igas kirikus suur teenistus. Kõige suurem on Thbilisi Sameba (püha kolmainsuse) kirikus, kus missat peab patriarh Ilia II ise. Jõuluõhtul on kirikuümbrus kui mesilaspesa, igal oma töö ja ettevalmistused öiseks teenistuseks täies hoos. Ülikonnas väikesed poisid tassivad suuri uhkeid vaipu kiriku põrandale laiali, noored toovad järjest uusi ja uusi lillesülemeid, valgetest orhideedest ja krüsanteemidest ikebanasid ja lillevaase altari ja ikoonide ümber, ikoone kaitsvad klaasid pühitakse suudlustest ja sõrmejälgedest puhtaks, kirikupoe letid on üle koormatud küünalde, ristide ja suveniiridega, kirikuaias ja väravatel seavad ennast sisse uued ja uued kerjused, kiriku poole tuleb järjest juurde inimesi, politsei sulgeb selles linnaosas liikluse ning saadab lisajõud korda valvama. Keskööl süüdatakse koduakendel küünlad, magalarajoonide kortermajad on jõulusäras ning need, kes pole kirikusse läinud, vaatavad kodus televiisorist jõulumissat, kuna seda kannavad üle riigi kaks kõige suuremat telekanalit. Patriarh ise peab teenistust kuni kella viieni hommikul. Ood headusele Jõulupäeval, 7. jaanuaril, on alilo ehk rongkäik läbi terve kesklinna kuni Sameba kirikuni. Rongkäigus kõnnivad preestrid, valges rüüs ja roosipärgadega pisikesed lapsed, kes sümboliseerivad inglikoori, suuremad inglid, karjused, elevandid, kaamelid, jaanalinnud ja härjavankrid. Rongkäigu lõpus veetakse mitmekesi suurt ikooni, mille ees on lipukandjad ning ikooni järel preestrid ja linnaelanikud. Kogu selle rongkäigu eesmärk on koguda süüa, maiustusi ja kingitusi vaestele peredele ja orbudele. See väga vana traditsioon on pärit Georgia küladest, nüüd on see tava patriarhi algatusel uuesti ellu kutsutud ning sama rongkäiku tehakse ka Thbilisis, suuremalt, uhkemalt ja säravamalt. Rongkäik peatub parlamendihoone ees, linnavalitsuse hoone eest, Georgia panga ees ning väike osa rongkäigust astus sisse ka presidendipaleesse, et kõik saaksid oma suured maiustuste- ja puuviljakorvid härjavankritele tõsta. Kirikusse jõudes oli paar veoautokoormatäit puuvilju, toitu ja maiustusi kogutud ning Sameba kogudus jagab selle hiljem laiali neile, kes sellest kõige rohkem puudust tunnevad. Jõulud ei ole mitte paaniline kinkide kokkuostmine, pakkimine ja üksteisele kinkimine, vaid kingitused kõige nõrgematele. Seda kõike saadab ilus õnnelike nägudega rongkäik läbi terve linna. Igal suuremal üritusel riivavad silma erkroosad õhupallijänkud, suhkruvatt, õhupallivigurid, värvilised maskid ja sädelevad printsessikroonid. Sellel pole mingit pistmist jõulude, shoba, alilo ega üldse Georgiaga. Seesama kaup ripub ka kõikides pisikestes jõuluturukioskites, mis parlamendihoone ette platsile pühadeks püsti pandi. Ei tea, miks keegi selliseid asju ostma peaks. Ometi on ilusas alilo-rongkäigus mõnel just sellised jubedad roosad õhupallijänkud käes. Õhupallidega või Georgia lippudega, igatahes jõuab rongkäik lõpuks Sameba kiriku väravateni, mis avatakse pärast pisikest tseremooniat. Kogu see rahvamass täidab suure kiriku hoovi ning valgub sealt edasi kirikussegi. Samal ajal heliseb terve kelladeansambel kiriku kellatornist ning kellahääl ei vaibu ka hiljem. Pärast seda lähevad inimesed koju ja saavad lõpuks ometi kauaoodatud liha süüa. 40 päeva enne jõule on paast ning tubli kristlane hoidub lihast, piimast ja kõigist muudest loomsetest toiduainetest. Üks populaarsemaid toite enne jõule on oahautis. Liha ja kõike muud võib sööma hakata 7. jaanuaril. Seega jõululaupäeva õhtul suurt õhtusööki ei ole, kuna pooled pereliikmed niikuinii süüa ei saa ja paastuv pereema peab ka aastavahetuse suurteks pidulaudadeks kokates toidu maitsmiseks teiste pereliikmete abi paluma, kuna ise oma potist maitsta ei saa. Pidulaud kaetakse 7. jaanuariks ning siis süüakse ja juuakse jälle hommikust õhtuni. Uusaasta, jõulud ja jälle uusaasta – pidustusi jätkub mitmeks nädalaks. 14. jaanuaril võetakse veel kord uut aastat vastu, seekord siis vana kalendri järgi. Jällegi oodatakse külla õnnetoojat merkvle’t ning jällegi on kohal uue aasta edu ja õnne ennustav bedoba. Vana kalendri järgi uue aasta vastuvõtmine on eriti populaarne mägikülades. Koolilaste talvevaheaeg kestab 20. detsembrist 20. jaanuarini, kuna kõik pühad on vaja ära pidada ning pärast seda peab ju puhkama ka.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga