JONNE KOTTA – merebioloogina Antarktikas

Hiina vanasõna „Kui töö on sinu hobi, siis sa ei pea ühtegi päeva oma elust tööl käima” kehtib merebioloog Jonne Kotta puhul sada protsenti. Merebioloogia on ta viinud pikaks ajaks Prantsusmaale, Põhjamaadesse, Austraaliasse, Tšiilisse ja eelmisel aastal Antarktikasse. Tegime juttu merebioloogi tööst maailma eri paikades, muutustest looduses ning Antarktika reisi kogemusest.

Kuidas tekkis huvi sellise võrdlemisi eksootilise elukutse vastu?

Elukutsevalik sai kindlasti mõjutuse minu isa tööst, kes on samuti merebioloog. (Ilmar Kotta – toim.) Mulle meeldis see, mida isa tegi – käis looduses, mässas muda sees, vaatas vee all ringi ja kõige selle eest maksti veel palka ka. Ka mu vanem poeg tahab saada merebioloogiks, olemegi sellised jätkusuutlikud mereuurijad.

Lõpetasin keskkooli just sel ajal, kui Eesti sai vabaks. Kui hakkasin plaane tegema, mida edasi õppida, siis oli mul kaks võimalust – kas minna itta või läände. Mul oli juba siis huvi okeanograafia ja merebioloogia vastu, aga Eestis ei olnud sellist valdkonda üldse võimalik õppidagi. Mul jäid sõelale Prantsusmaa ja Inglismaa head ülikoolid, sain mõlema riigi tippülikoolidest stipendiumi, lõpliku valiku tegin Sorbonne’i kasuks. Pärast Prantsusmaal hariduse omandamist töötasin Põhjamaades – Taanis, Norras, Rootsis, et koguda kogemust, mida need riigid teevad merebioloogia valdkonnas.

Mis sind Eestisse tagasi tõi?

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga