Haabjaga viikingite jälgedes

Taanlane Thomas Frank (53) sõuab haabjaga Eestist Skandinaaviasse. Thomasega vestles Tallinnas Tiit Pruuli.

Soomaa haavast tehtud ühepuulootsik ehk haabjas on nüüd UNESCO kultuuripärandi nimekirjas. Sarnaseid lootsikuid on palju leitud ka Skandinaaviast, Aarhusi lähedalt avastati 2001. aastal näiteks pärnast tehtud ühepuupaate, mis on valmistatud ca 7000 aastat tagasi.

Kes, kuidas ja millal alustasid Skandinaaviast kuulsaid paadisõite läbi Eesti ja Venemaa Bütsantsi suunas? Ka siin võib olla haabjal oma roll.

Thomas Frankil, kes uurib viikingite idateid, on hüpotees, et skandinaavlased õppisid muistsetelt soome-ugrilastelt ära tule ja vee abil laiali painutatud parrastega ühepuupaatide ehitamise tehnoloogia ning kasutasid neid aluseid oma pikkadel kaubateedel Venemaal.

Nii nagu norralane Thor Heyerdahl püüdis oma teooriaid tõestada isiklike rännakutega balsapuust ja pilliroost parvedel, püüab ka Thomas oma ideedele tõestust leida nii, et istub ise haabjasse ja asub teele. Mitu uhket sõitu on juba tehtud ja järjekordne sai alguse maikuus Soomaalt.

Thomas usub, et enne, kui liikuma hakkasid kuulsad suuremad viikingilaevad, kasutati Venemaa jõesüsteemidel ja ka Läänemerel edasi liikumiseks just väikeseid haabjaid. 

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.