GO Reisiajakiri 84 – August 2020

MEREMUSTLASTE ELU TAIS

JUHTKIRI

Vastutustundlik kodumaine suvi

Kui sest koroonast midagi kasu on olnud, siis niipalju, et üks mu täisealine tuttav magas elus esimest korda telgis, kui sõpradega kodumaal matkas.

Eestlaste seas on populaarseks saanud matkaautod ja kodukohvikud. Taluturismist on saanud trend. RMK on metsalangetamise eest saadud kirumise asemel hakanud kuulma järjest enam poolehoidvaid sõnu matkaradade rajamise ja korrashoidmise eest. Ilmunud on mitu Eesti põnevaid paiku tutvustavat teost.

AS Teede Tehnokeskuse liiklusstatistika analüüs näitab, et suurim koormus oli juunikuus Põhja-Eesti teedel. Seega võib oletada, et tallinlased on võtnud ette (lühi)reise oma kodu ümbruses. Viru rabas toimuks iga nädalavahetus justkui laulupidu. Kui rahvast liigub looduses märkimisväärselt rohkem, tekib sellest loodusele ka suurem surve. Lahemaa matkaradadel pole ma varem näinud nii palju sodi kui tänavu, paljudel sihtkaitsevööndi aladel, kuhu mootorsõidukitega sõita ei tohi, vurasid auto- ja motomatkajaid.

Aga on ka positiivset. Loodusturismi ettevõtjad on koos loodusekspertidega koostanud räätsaturismi hea tava, et vähendada looduses liikumise kahjulikku mõju soode pinnasele ja elustikule. Eestis osatakse turismistatistikat analüüsida mobiilpositsioneerimise abil. Seda rakendust peaks proovima kasutada ka loodusradade liigse koormamise vältimiseks. Kui ikka mobiilis näed, et Käsmu külas on praegu juba 300 külalist, tahad ju valida mõne teise paiga.

Siseturistide voog ja selle parem ärakasutamine on pannud ka ettevõtteid innovaatilisemalt mõtlema, koostööd tegema. Heaks näiteks on Haapsalu, Kuressaare, Narva, Rakvere ja Vastseliina linnuses, Põltsamaa lossis ja Paides asuvas ajakeskuses Wittenstein ühine külastuskaart Linnus+. Lahemaal asutati turismiettevõtjad koondav Lahemaa Turismiühing. Giiditööd on hakanud tegema paljud väljapaistvad inimesed eesotsas peapiiskop Urmas Viilmaga.

Halvaks näiteks on valitsuse käitumine sisuliselt mittetoimivate lennukeeldudega ja venitamine Nordica abistamisel.

Siseturism toidab ära paljud suurtest keskustest eemal olevad väikeettevõtted ja ka suuremad hotellid-spaad, aga Eesti reisibürood, transpordiettevõtted ja suurte linnade hotellid sellest paraku söönuks ei saa. Võib arvata, et siin on tulemas veel palju koondamisi ja võimalik, et ka pankrotte.

Ses mõttes on autode võidukihutamise maailmameistrivõistluste etapi Eestisse saamine nagu turismiettevõtjate lotovõit. Teisalt on see suurüritus heaks näiteks skisofreenilisest olukorrast, kus me praegu asume. Esiteks püüavad mõned ettevõtted võtta ühest sündmusest viimast ja nädalaga rikastuda (kõrged majutushinnad on siseturiste kummitanud terve suve). Teiseks tahaks pärast ralli lõppu hinnata, kas koroonarisk, sellega seoses tehtavad kulutused ja logistilised harjutused tasusid end ikka ära. Äkki on õigus Saksamaal, kes laseb oma rallietapil toimuda vaid piiratud tingimustes. Ja kolmandaks ootaks muidugi, et taastumatute fossiilkütuste põletamisel põhinev lõbustustööstus hakkaks otsi kokku tõmbama juba täna, mitte ei antaks rahustavaid loodussõbralikke lubadusi hägusaks tulevikuks.

Ralliga samal ajal toimub Lõuna-Eestis Võhandu maraton. Soovin neile edu!

Tiit Pruuli

Selles numbris