Euroopa noorimas riigis eelarvamusi kummutamas

On veider mõelda, et Euroopas on riik, kus verine kodusõda möllas veel 90ndate viimastel aastatel ja mis on iseseisvust saanud nautida kõigest napi kümnendi. Võiks arvata, et sellisest paigast leiab eest sõjast räsitud linnad, vaesuse, vähese turismi ja ebakindlast välispoliitilisest olukorrast põhjustatud rusuvad meeleolud. Kas see kõik Kosovos nii ka tegelikult on, käis uurimas Minna Kilumets.

Ületame Kosovo piiri, kui väljas on juba pime. Meie päev algas Niši linnas Serbia lõunaosas, kuid bussiühenduste leidmine osutus keerulisemaks, kui olime arvanud. Piiriületus suunal Serbia–Kosovo on lihtne ja kulgeb ilma igasuguste viivitusteta. Probleeme võib aga tekkida neil, kes tahavad reisida Kosovost Serbiasse, kuid on Kosovosse sisenenud mõnest teisest naaberriigist. Asi on nimelt selles, et Serbia ei ole siiani tunnustanud Kosovo 2008. aastal väljakuulutatud iseseisvust ning peab seda endiselt lihtsalt üheks Serbia provintsiks. Niisiis võivad ametnikud teile Kosovo–Serbia piiril teatada, et olete nende riiki varem sisenenud illegaalselt, ning teid sealsamas ümber pöörata.

Teel piiripunktist Kosovo pealinna Prištinasse hakkab silma üks kummaline nähtus: tee ääres laiutavad kümned ja kümned suursugused, üleni valgustatud, luksuslikult ehitud hiigelsuurte  aedadega hooned. On restorane ja pulmahalle, butiike ja ka elumaju. Igaühelt säravad vastu kutsuvad helendavad neoonsildid, kuid nende suured kullatud väravad on enamasti juba kinni. Kõik see sära tundub mulle aga täiesti võlts, justkui oleks need majad ehitatud papist ja siis kuldseks võõbatud, sest ma ei saa peast välja teadmist, et Kosovo on tegelikult Euroopa üks vaesemaid riike. Kust siis kõik see raha ja need ressursid, et selliseid paleesid ehitada? Paar päeva hiljem ühe kohalikuga vesteldes selgub, et need pilkupüüdvad hooned on kerkinud välisinvestorite abiga ja justnimelt selleks, et piirilt tulnud turistidele muljet avaldada.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga