„Asusin Serbia ja Montenegro liitriigis tööle 2005. aastal ning lahkusin Serbia Vabariigist 2008. aasta suvel. Meie rahvusvahelise konsultatsiooniettevõtte jaoks olin n-ö strateegiline lähetus ehk käivitasin seal uut osakonda,“ selgitab AS Go Groupi tegevjuht Jüri Etverk ja on nõus rääkima paar sõna Serbiast.
Serbiale mõeldes mõtlen ka Venemaa peale. On mul õigus sellist paralleeli tõmmata?
Serblastel on ütelus „meid ja venelasi on kokku 200 miljonit“ (faktiliselt ilmselge liialdus – J. E.). Nad on rahvastena sageli teineteist mõistnud, aga on olnud ka perioode, kus huvid kaugenevad. Paralleele ei julgeks tõmmata – meie kõrvaltvaatajana võib-olla näeme sarnasusi, kuid kohalikud kolleegid, kes Venemaal lähetustes käisid, tõdesid, et need rahvad on väga erinevad. Paralleelid tekivad sellest, et meie inforuumi jõuavad läbi nende kahe riigi valitsuste sarnased vaated, kus ise oleme vastupidisel arvamusel.
Mida tähendab mõiste „Jugoslaavia“ tänapäeva serblasele?
Kui see riik lagunes ja hakati uusi passe välja andma, siis küsiti iga kodaniku käest, mis rahvusest oled. Mitmed vastasid: jugoslaavlane. Liitriik oli oma suurte miinustega, kuid jättis paljudele ka väga helgeid mälestusi. Jugoslaavia pass oli selle riigi tipphetkedel üks hinnatumaid, sellega sai külma sõja ajal vabalt liikuda nii idas kui ka läänes. Samal ajal kui meie olime raudse eesriide taga, siis „jugoslaavlased“ käisid Alpides suusatamas ja Rivieras puhkamas. Võib-olla on see tänapäeva serblasele midagi „vana hea Rootsi aja“ laadset.
Kas Eestil ja Serbial on kokkupuutepinda?
Kohalik Eesti kogukond on seal väike, nii nagu on Serbia kogukond Eestis, kuid mõned äriühendused ja segaperekonnad on. Erinevused loovad hea aluse kokkupuutepinna tekkimiseks – küllap oskame hästi erinevaid asju ning tasuks üksteiselt õppida.
Kas eestlase jaoks on Serbias raske elada?
Seal on väga lihtne elada. Ma ei usu, et kohanemine sõltuks eestlusest, pigem inimesest endast.
Kuhu soovitaksid uudistama minna?
Kõikidele sõpradele, kes külla tulid (ennekõike Belgradi), ütlesin – siin pole midagi vaadata, aga oled väga rahul, et siia tuled. Nii ka läks. Serblased tunnevad, eriti pealinnas, elamisest ja elust rõõmu, sõltumata sellest, kui raske parasjagu on. Ja nüüdisaegne Serbia on vett ja vilet saanud Euroopa riikide edetabelis kindlasti eesotsas. Lisaks pealinnale meeldisid mulle mõned turismitalud ja Doonau-äärsed looduslikud vaatamisväärsused.
Mõni fakt Serbia kohta, mida paljud ei tea?
I maailmasõjas ründasid Saksamaa, Austria-Ungari ja Bulgaaria korraga Serbiat, kelle väed (ca 400 000 inimest) taganesid läbi Kosovo ja Albaania ning neist ca 120 000 jõudsid elusana Korfule, kus nad said lõpuks varjupaika ja n-ö eksiilvalitsuse moodustada. Kreeklaste abi ei unusta serblased kunagi, samamoodi nagu nad ei unusta sinna jõudmist, mida kutsutakse Kolgata teeks läbi Albaania.
Kas Serbia on progressiivne maa?
Iga ühiskond läbib helgemaid perioode ja siis vahepeal otsib oma uut suunda. Serbial kipuvad need perioodid pendli kaugematesse äärtesse kõikuma.
Tekst: Rene Satsi
Foto: BalkansCat / Shutterstock