Ekspeditsioon Antarktika 200 3

Ekspeditsioonilaev „Admiral Bellingshausen” väljub 11. juulil Kroonlinna sadamast, et siirduda Antarktikasse. Marsruut järgib üldjoontes Bellingshauseni ja Lazarevi laevade „Vostok” ja „Mirnõi” teekonda, aga peatusi tehakse palju rohkemates sadamates ja Antarktika ümber ringi siiski ei tehta. Ekspeditsiooni kulminatsioon saabub jaanuari lõpus 2020, kui Antarktika poolsaare lähistel tähistatakse jäise mandri avastamise 200. aastapäeva.

Ekspeditsiooni juhid

Antarktika-ekspeditsiooni laeva juhtkonna moodustavad kolm Saaremaalt pärit meremeest ja kolm laevakehaanikut kuulsast Aaslav-Kaasikute veemotosportlaste suguvõsast.

Kapten Indrek Kivi

Indrek on sündinud 5. detsembril 1971 Kuressaares. Ta on hariduse saanud Tallinna Mereakadeemias. Praegu on ta Tallinna Sadamale kuuluva jäämurdja „Botnica” kapten.

Alates 2004. aastast on Indrek Kivi olnud kapten kaubalaevadel, samuti Suurbritannia reisilaevadel, mis töötasid ujuvate hotellidena Põhjamere tuuleparkide ehitusel.

Polaaraladel on ta „Botnicaga” töötanud 2014 Kara meres ja 2018 Kanada Arktikas. Kaubalaevadega on ta külastanud kõiki mandreid, v.a Antarktika.

Indreku hobideks on suvel purjetamine ja talvel talisuplus. Suurimaks saavutuseks Muhu väina regati võitmine 2018. aastal.

Abielus, kolm last.

Jahtkapten Meelis Saarlaid

Meelis on sündinud 7. juunil 1963 Kuressaares. Ta on tööl Saarte Liinide aktsiaseltsis ja on sadamakapten Papissaare, Vikati ja Roomassaare jahisadamates ning nõustab ka teisi SL Marinase jahisadamaid.

Alates 1986. aastast on Meelis olnud ametis meremehe ja sadamakaptenina. Saare Kaluri kalalaevadel on ta seilanud Atlandi ookeanil ja Läänemerel. Aastatel 1992–2012 oli Meelis AS Nasva Jahtklubi juhataja.

Pikim merereis on siiani olnud aastane sõit jahtlaev „Lennuki” pardal vanemtüürimehena. Pikki otsi avaookeanil on Meelis teinud hiljemgi.

Polaaraladele pole Meelis seni jõudnud, aga kokkupuude jääga on sõbralik – ta on jääpurjetaja ning parimad tulemused on olnud MM-i ja EM-i viies koht.

Meelis on abielus, peres tütar ja poeg.

Kapten Indrek Lepp

Indrek on sündinud 27. mail 1972 Kuressaares. Ta töötab praegu kaptenina Tallink Grupi reisilaevadel.

Laevajuhi hariduse sai Indrek Admiral Makarovi nimelises Peterburi Riiklikus Mereakadeemias.

Purjetamise ja merega on ta seotud olnud alates kuuendast eluaastast. Olulisemad saavutused purjetamises: maailmameister (2006), Euroopa meister (2015), Soome, Läti ja Leedu meister, üle kümnekordne Eesti meister. 1992. aastal osales Indrek Tall Ship Race’il „Columbus Race 500” roolimehena purjelaeval „Mir”, kes oli sellel võistlusel absoluutarvestuses esimene.

Peres kasvab kaks tütart.

Laevamehaanik Ahto Aaslav-Kaasik

Ahto on sündinud 28. märtsil 1969 Tallinnas. Ahto on väljaõppinud laevamehaanik.

Aastal 1998 asutas ta Noorte Mereklubi, mis korraldab merelaagreid lastele. See ongi praegu Ahto põhitööks.

Hobideks on veemoto, millega ta tegeleb aastast 1979. Ahto on kaheteistkümnekordne Eesti meister. Ta on ise paadidisainer ja paadiehitaja, samuti treener.

Ahto teine hobi on huvitavate asjade ehitamine, näiteks on ta valmis ehitanud traktoreid, kuivkäimlaid jms. Plaanis on ehitada ka lennuk.

Ahtol on väikelaevajuhi tunnistus ja ta on jõudumööda tegelenud purjetamisega.

Peres kasvab tütar.

Laevamehaanik Lembit Aaslav-Kaasik

Lembit on sündinud 5. aprillil 1985 Tallinnas. Laevamehaaniku eriala omandas Eesti Mereakadeemias. Alates 2011. aastast töötab mehaanikuna Baltic Marine Groupis. Veemootorispordis tegutseb aastast 1995. Parimad tulemused on 2012. aastal saavutatud O-250 klassi maailmameistri tiitel ja Euroopa meistritiitlid aastatel 2005, 2010 ja 2011 klassis O-125. Purjetama õppis Lembit juba väikese poisina Laoküla merelaagris. Hobideks on siiani purjetamine ja lohesurf.

Laevamehaanik Uku Aaslav-Kaasik

Uku on sündinud 18. juunil 1974 Tallinnas. Hariduse on ta saanud Eesti Mereakadeemias insener-mehaaniku erialal. Pärast kooli läks tööle Baltic Marine Groupi, kus töötas laevade automaatik-mehaaniku, müügimehe, hooldusmehaaniku, laeva propulsioonseadmete paigalduste järelevalvaja ja tehnilise nõunikuna. Viimased kümme aastat on Uku teinud alltöövõtu korras Baltic Workboatsile uute laevade propulsioonseadmete, süsteemide ning teiste mehaanikaalade tehnilist nõustamist.

Veemootorispordiga on tegelenud 1983. aastast saati, saavutanud Eesti meistrivõistluste tiitleid, 1989 oli Uku omas klassis NSV Liidu noorte meister, MM-i parim tulemus on 3. koht. Hetkel tegeleb tütre igakülgse toetamisega veemoorispordis.

Abielus, kolm tütart.

Teisi meeskonnaliikmeid

Laevakunstnik Anna Litvinova

Maalikunstnik Anna Litvinova on sündinud 1976. aastal Peterburis ja on Eestis elanud alates 1986. aastast. Anna teadis juba varakult, et soovib kunstnikuks saada. Tema lapsepõlv möödus loomingulises õhkkonnas kunsti ja kunstnike keskel, ta ema on samuti kunstnik ja kunstipedagoog. Anna esimeseks mängumaaks oli Ermitaaži kunstimuuseum, kus tema mänguasjadeks olid pliiats ja paber ning „mängukaaslasteks” van Gogh, Rembrandt, Rubens ja paljud teised maailmas tuntud kunstnikud.

Anna lõpetas Eesti Kunstiakadeemia maali erialal ja on üles astunud mitmel näitusel. Kaks tema töödest ostis Eesti Kunstimuuseum oma püsikogusse.

Anna on aastaid töötanud kunstiõpetajana Tallinna kunstikoolis.

Laevakunstnik Roman Matkiewicz

Roman on sündinud 27. veebruaril 1966 Tallinnas. Ta on lõpetanud Tallinna Lastekunstikooli ja kunstiringiprogrammi huvikeskuses. Ta on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi raamatugraafikuna. Ta on korraldanud näitusi ja performance’eid Tallinnas, Moskvas, Peterburis ja Leipzigis.

Roman töötab Eesti Meremuuseumis kunstnik-marinistina, kujundab meremuuseumi näitusi ja trükiseid. Alates 1995. aastast on kujundanud postmargisarja Eesti tuletornidest. Avaldanud kirjutisi Eesti mereajaloost ja illustreerinud mereteemalisi raamatuid. Osaleb karikatuurivõistlustel, teeb kaastööd perioodilistele väljaannetele. Teeb koostööd kirjastuste, galeriide, disainifirmade, reklaamiagentuuride, teatrite ja filmistuudiotega. Tema töid leidub nii erakollektsioonides kui ka asutustes.

Laeva videograaf Cristian Johannes Kask

CJ on sündinud 1. veebruaril 1983 Tallinnas. Lõpetanud Nõo Reaalgümnaasiumi ning Tallinna Pedagoogikaülikooli filmi ja video õppetooli filmioperaatori eriala. 20 aasta jooksul on töötanud peaasjalikult operaatori ja lavastajana filmide, telesarjade, reklaamide ja muusikavideote juures. Annab operaatoritöö ja muusikavideo loenguid Tallinnas Balti Filmi- ja Meediakoolis. Widescreen Stuudio asutaja ja juhataja.

Tegeleb lohesurfi ja purjetamisega.

Junga Julius Tarand

Julius on sündinud 15. juulil 1998 Tallinnas. Põhi- ja keskhariduse omandas Vanalinna hariduskolleegiumis. Praegu õpib Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemias I kursusel tüürimeheks.

Julius on purjetamisega tegelenud alates 1. klassist. Ta on saavutanud Zoom8 paadiklassis Euroopa hõbeda. Edasi liikus ta 29er paadiklassile ja sealt kiiljahtidele, ta on aktiivne avamerepurjetaja.

Junga Karolina Vaino

Karolina on sündinud 14. veebruaril 1999 Loksal. Ta on lõpetanud Loksa gümnaasiumi ja õpib praegu Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia I kursusel
laevajuhtimise erialal.

Karolina hobid on purjetamine, ujumine, rahvatants.

Reederite esindaja Heiti Hääl

Heiti on sündinud 10. mail 1963 Tallinnas, lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusinseneri erialal ning üles ehitanud Alexela ettevõtete grupi, mille nõukogu esimehena ka praegu töötab. Heiti on osalenud Toonart Rääski katamaraani „Nordea” mõnel etapil madrusena ning läbinud tüürimehena kümneid tuhandeid meremiile katamaraanil „Like a Breeze”, osaledes sealjuures 2013. aastal üle Atlandi purjeregatil ARC kui ka 2017. aastal üle Vaikse ookeani võidusõidul World ARC.

Abielus, tütar, poeg ja tütretütar.

Ekspeditsiooni üldjuhiks on Tiit Pruuli

Tiit on sündinud 28. aprillil 1965 Tartus. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanikuna, praegu Go Groupi kaasomanik. Ta osales 1999–2001 jahtlaev „Lennuki” ümbermaailmareisil, korraldas 2002–2004 autodel ümbermaailmareisi „Rolling Estonians” ja on sõitnud kaasa lühemaid etappe Hillar Kuke ja Toonart Rääski ümbermaailmapurjetamistel.

Ta annab välja iseseisvale matkajale mõeldud Go Reisiajakirja ning kirjutab ka ise reisilugusid.

Abielus, kaks tütart ja poeg.

Teadlased ja merendustegelased

Kapten Rene Arikas

Rene on sündinud 18. märtsil 1974 Arukülas. Ta on lõpetanud nii Tallinna Merekooli, Eesti Mereakadeemia kui ka kaitsnud Tallinna Tehnikaülikoolis merendusvaldkonnas magistrikraadi. Alates 2015. aastast on ta veeteede ameti peadirektor.

Rene Arikas on sõitnud neliteist aastat merd väga erinevat tüüpi laevadel, nendest neli viimast aastat sõitis ta kaptenina Põhjamerel naftaplatvorme teenindavatel alustel. Rene on juhina töötanud rahvusvahelises klassiühingus DNV ning laevade ehituse ja remondiga tegelevas kontsernis BLRT Grupp.

Rene hobid on purjetamine, ujumine, suusatamine, jalgrattasõit ja mudelism.

Peres kasvavad tütar ja poeg.

Ajaloolane Urmas Dresen

Urmas on sündinud 8. detsembril 1958 Tallinnas. Ta on lõpetanud 1985. aastal Tartu Ülikooli ajaloolasena. Töötab alates 1998. aastast Eesti meremuuseumi direktorina. Huvi mere ja meresõidu vastu viis ta meremuuseumisse tööle juba aastaid varem, kui uurimisteemadeks olid 19. sajandi Eesti purjelaevandus ja Narva merekaubandus. Viimase kümne aasta tööd on olnud seotud Lennusadama arendamise, vesilennukite angaaride avamisega külastajatele 2012. aasta mais ning ajaloolise jäämurdja Suur Tõll renoveerimisega laeva 100 aasta juubeliks 2014. aastal. Praegu on rekonstrueerimisel ja arendamisel tänapäevaseks meremuuseumiks Tallinna vanalinnas paiknev Suure Rannavärava kompleks, mis avaneb külastajatele 2019. aasta lõpul.

Talle on omistatud Valgetähe IV klassi teenetemärk.

Urmas on vabaabielus.

Ajaloolane Feliks Gornischeff

Feliks Gornischeff on sündinud 10. veebruaril 1988 Tartus. Aastast 2013 on ta töötanud teadurina meremuuseumis. Ta uurib purjelaevanduse ajastut Eestis, baltisaksa maadeavastajate lugusid ning ka navigatsiooniinstrumentide kogu. Selle kõrvalt tegeleb Feliks doktoritöö kirjutamisega Tartu Ülikoolis, teemaks „Baltisaksa diplomaadid Vene keisririigi teenistuses Napoleoni sõdade ajal”. Hariduse on ta omandanud Inglismaa, Saksamaa ja Eesti ülikoolides. Praktiline meresõidukogemus puudub, kuid huvi mere ja kõige sellega seonduva vastu on suur.

Feliks on aktiivse eluviisiga, proovinud erinevaid spordialasid, kuid kõige südamelähedasem on jalgrattasport. Vabal ajal meeldib ka lugeda, käia kinos, vaadata jalgpalli ja kuulata muusikat.

Keemik Jüri Ivask

Jüri on sündinud 23. detsembril 1961 Tallinnas. Õppis keemiat Tartu Ülikoolis, mille lõpetas 1988. Sealsamas jätkusid magistri- ja doktoriõpingud, PhD aastal 2000. Töötanud Eesti TA geoloogia instituudis. Praegu töötab Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudis. Täpsem eriala on hüdrogeokeemia, põhiliseks uurimismeetodiks ioonkromatograafia ning uurimisobjektiks Balti arteesiabasseini põhjavesi. Polaarteaduse valdkonnas on Jüri osalenud Antarktika Dome B ja Teravmägede Lomonossovfonna jääpuursüdamike ning Soome Lapimaa järvede uuringutel. Eesti Polaarklubi liige. Jüri on ka hobiastronoom ja pikaajaline astronoomia  populariseerija astronoomiahuviliste ühenduses Ridamus. Avaldanud ajakirjas Horisont astronoomiartikleid ja kosmosekroonikat. Muud huvialad on purjetamine, võrkpall ja mälumäng.

Jüri on vabaabielus ja tütre isa.

Antarktika-uurija Enn Kaup

Enn on sündinud 22. mail 1946 Võrnu külas Ida-Virumaal. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli atmosfäärifüüsikas ja saanud samas kandidaadikraadi ökoloogias. Olnud teadustööl Eesti Teaduste Akadeemia erinevates instituutides. Aastast 1993 töötab Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudis. Aastatel 1972–2002 tegi Enn väliuuringuid Antarktika järvedel, osales viies endise N Liidu, kahes Austraalia ning ühes India ja ühes Tšiili Antarktika-ekspeditsioonis. Peateemaks on olnud äärmuslikud keskkonnatingimused ja taimse planktoni toimetulek Antarktika järvedes, ka inimmõju mõnedele järvedele. Enn on uurinud ka Soome Lapimaa lähisarktilisi järvi ja osalenud mereekspeditsioonides Läänemerel. Sel moel ja reisidel Antarktikasse on merel möödunud üle kahe aasta.

Tal on ligi sada teadus- ja kolmkümmend populaarteaduslikku artiklit peamiselt Antarktika teemadel. Ta on tutvustanud Antarktikat koolides, raamatukogudes ja meedias, korraldanud näitusi. Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija, avaldanud raamatuid Antarktikast. Enn on Eesti Polaarklubi, Saksa Polaaruurimise Ühingu ja Austraalia Antarktika-ekspeditsiooni klubi liige. Hobid on polaarajalugu, võõrkeeled ja murdmaasuusatamine.

Abielus, tütar.

Vabatahtlik merepäästja Rait Killandi

Rait on sündinud 12. märtsil 1967 Tallinnas. Loksalt pärit meremehe pojana on ta lapsest saati merega seotud. Kaheksa-aastaselt liitus ta Eesti Noorte Meremeeste Klubiga, seitsme aasta jooksul läbis erinevad õppekursused ja igasuvised merepraktikad alates roolimehest kuni mehaanikuni. 1990. aastate alguses töötas Soome ja Venemaa vahel sõitnud kruiisilaeval kapteni abina reisijate ja välissuhete alal. Alates 2001. aastast tegeleb vabatahtliku pääste ja merepäästega, läbis 2010. aastal vabatahtliku merepäästja I ja II astme õppekursuse ja praktika, on Kaberneeme SAR-i meeskonna juht ja valitud üle Eesti pea 130 vabatahtlikku päästeühingut ühendava Päästeliidu nõukogu esimeheks.

Hobid on reisimine, sukeldumine (rescue diver), lugemine.

Abielus, neli last.

Bioloog Sulev Kuuse

Sulev on sündinud 15. jaanuaril 1962 Tartus. Ta on õppinud bioloogiks (zooloogiks) Tartu Riiklikus Ülikoolis. Töö on teda viinud aga raku- ja molekulaarbioloogia valdkonda. Ta on Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja. Sulev on lugenud loenguid alates lõpetamisest 1985. aastal Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Sulev on mitmete kõrgkooliõpikute toimetaja, koostaja ja kaasautor. Tema peamine uurimisvaldkond on olnud transgeensed ehk geneetiliselt muundatud organismid.

Sulev on „elukutseline” matkaja, kes käinud matkamas alates 1977. aastast. Kõige lähedasemad tingimused polaaraladele on olnud ehk matkal Teravmägedele.

Nelja tütre ja nelja lapselapse isa ning vanaisa.

Polaarteadlane ja -rändur Viktor Bojarski

Venemaa tunnustatud polaarteadlane Viktor Bojarski on sündinud 16. septembril 1950 Rõbinskis.

Ta on olnud Venemaa Arktika ja Antarktika instituudi teadur, Venemaa Riikliku Arktika ja Antarktika muuseumi direktor, osalenud ja ise juhtinud paljusid ekspeditsioone polaaraladele.

Viktor töötab praegu firma VICAAR Ltd direktorina ning on Venemaa geograafiaseltsi polaarkomisjoni esimees.

Ta on publitseerinud arvukalt liustikele ja merejääle pühendatud artikleid, tema sulest on ilmunud kuus raamatut.

Viktor on abielus, poja isa.

Polaarteadlane Priit Tisler

Priit on sündinud 19. juulil 1965 Ida-Virumaal. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli füüsikuna, Diploma cum laude 1990 ja M.Sc. 1994. Ph.Lic. ja Ph.D. teaduskraadid on ta kaitsnud meteoroloogias Helsingi Ülikoolis, vastavalt aastatel 2002 ja 2006. Priit on töötanud aastaid Soome Meteoroloogia Instituudis, alguses operatiivses ilmateenistuses, hiljem vanemteadurina. Samuti on ta töötanud õppejõuna Tartu Ülikoolis. Peamiste teaduslike huvide hulka on kuulunud numbrilised meetodid, pilvede füüsika ja polaarmeteoroloogia. Ta olnud mitmete nii Arktikas kui ka Antarktikas teadustööd teinud uurimisrühmade eesotsas. Antarktikas on ta viibinud kuuel mitmekuulisel ekspeditsioonil. 2018–2019 polaarsuvel on Priit Soome riikliku Antarktika-ekspeditsiooni ja Aboa polaarjaama juhi ülesannetes.

Abielus, kaks tütart.

Allveetehnoloog ja arvutiteadlane Maarja Kruusmaa

Maarja on sündinud 4. jaanuaril 1970. Ta on Tallinna Tehnikaülikooli professor, kelle uurimisvaldkonnaks on allveetehnoloogiad – allveerobotid ja allveeandurid ning andurite võrgud, millega saab koguda andmeid veealusest keskkonnast. 1995–2002 oli ta doktoriõppes Rootsis Chalmersi tehnikaülikoolis, kus kaitses 2002. aastal doktoritöö teemal „Repeated Path Planning for Mobile Robots in Dynamic Environments”. Praegu töötab ta ka külalisprofessorina Norra teadus- ja tehnoloogiaülikoolis, kus otsib võimalusi rakendada uudseid allveetehnoloogiaid sinimajanduses ja keskkonnauuringutes, kaasa arvatud raskesti ligipääsetavad polaaralad. Nende viimaste uurimisel on Maarja siiani piirdunud Teravmägede polaarjaamaga, kogudes andmeid polaaröö mereliustikust ja liustike sulamisveest.

Maarja on harrastusujuja, hobisukelduja ja talisupleja. Talle on omistatud Valgetähe IV klassi teenetemärk.

Abielus, kolm last.

Polaaruurija ja -rändur Timo Palo

Timo on sündinud 7. jaanuaril 1979 Võrus. Lõpetas Tartu Ülikooli geograafina, esimesele polaarekspeditsioonile läks 2006. aastal. Tegelenud polaaralade meteoroloogia ja kliima uurimisega, osalenud arvukatel ekspeditsioonidel ja avaldanud teadusartikleid. Timo Palo on Eesti Vabariigi Presidendi kliimanõunik.

Teadustöö raames on Timo jäälõhkujate pardail seilanud Põhja-Jäämerel, töötanud Arktika ja Antarktika polaarjaamades ning osalenud meeskonnaliikmena prantsuse kuunari „Tara” pooleteiseaastases jäätriivis üle Põhja-Jäämere.

Timo kirg on suusatamine, mille ta on ühendanud maadeuurimise ja polaaralade armastusega.

Timo on abielus, peres on kaks poega.

Laevamehaanikainsener Roomet Leiger

Roomet on sündinud 8. aprillil 1977 Tallinnas. Ta on hariduse saanud Eesti Mereakadeemias ja Tallinna Ülikoolis. Praegu on ta ametis Eesti Mereakadeemia  direktorina. Roomet on seilanud tegevmeremehena mitmetel meredel, seda peamiselt reisilaevadel. Tema kirglikuks hobiks on purjetamine, millega ta on tegelenud viimased kümmekond aastat.

Roomet on abielus ja tema peres kasvab kaks last.

Merefüüsik Urmas Lips

Urmas on sündinud 22. augustil 1960 Viljandis. Hariduselt on ta merefüüsik, kelle peamine kutsumus on olnud merekeskkonnast uute teadmiste ammutamine mõõtmiste teel. Ta on veetnud kokku üle kahe aasta uurimislaevadega Läänemerel ja Atlandi ookeanil. Alates 2007. aastast töötab ta professorina Tallinna  Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudis.

Varasemate töökohtade seas on Eesti Mereinstituut, Keskkonnaministeerium ja Eesti Mereakadeemia, kus ta oli ametis ka dekaani ja õppeprorektorina. Urmas on Läänemere ja Euroopa operatiivokeanograafia võrgustike aktiivne liige ja on osalenud aastaid Läänemere keskkonnakaitse komisjoni töös. Talle on Soome lahe keskkonnakaitse vallas tehtud töö eest omistatud Soome Valge Roosi Rüütelkonna I järgu rüütlirist.

Urmas on abielus, tal on neli poega.

Bioloog Kalle Olli

Sündinud 12. veebruaril 1967 Tallinnas. Hariduselt bioloog, Tartu Ülikool, MSc 1993, Ph.D. 1997, järeldoktorantuur 1998–2000 Woods Hole Oceanographic Institution, USA. Täpsem eriala on bioloogiline okeanograafia ja planktoloogia. Kalle on uurinud toiduahelaid, aineringet ja fütoplanktoni kooslusi Läänemeres ja mujal rannikumeredes. Osalenud enam kui poolel tosinal Arktika ekspeditsioonil Norra ja Rootsi uurimislaevadel peamiselt Barentsi merel ja Grööni merel, aga ka kaugemal Põhja-Jäämerel, Nanseni ja Amundseni nõos ja põhjapoolusel.

Kalle on pikka aega töötanud Tartu Ülikoolis teaduri ja õppejõuna ning loodus- ja tehnoloogia teaduskonna teadus-, arendus ja kommunikatsiooni prodekaanina. Praegu juhib Kalle Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli.

Nii eriala kui hobid on seotud veega. Hobideks on purjelaud, kajak, aerusurf.

Abielus, neli last.

Ornitoloog Leho Luigujõe

Leho on sündinud 19. oktoobril 1963 Tartus. Keskhariduse sai ta Tartu V Keskkooli loodusklassis, millele järgnes Tartu Ülikooli bioloogia ja geograafia teaduskond. Praegu töötab ornitoloogina Eesti Maaülikoolis. Suure osa tema tööst moodustab arktiliste veelindude rände uurimine. Sellega seoses koordineerib ta rahvusvahelisi veelindude lennuloendusi ning kesktalviseid veelinnuloendusi Eestis. Ta on ICES/ OSPAR/HELCOM veelindude uurimisrühma liige ning esindab Eesti veelindude Euroopa Komisjoni juures. Peale veelindude on ta tegelenud ka radarornitoloogiaga, töötades neljal korral Egiptuses.

Ta on Wetlands Internationali rahvuslik koordinaator, koordineerides Eestis väikeluige, kirjuhaha ja rohunepi uuringuid. Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu liige. Hobiks on lindude vaatlemine, mis on ta viinud paljudesse kaugetesse paikadesse eri mandritel.

Abielus, tütar ja kaks poega.

Bioloog Urmas Kõljalg

Urmas on sündinud 24. veebruaril 1961 Paides. Lõpetas 1988 Tartu Ülikooli; 1992–1996 TÜ ja Helsingi Ülikooli doktorant, Ph.D. botaanika alal 1996 Helsingi Ülikoolis. Urmas oli 1988–1993 zooloogia ja botaanika instituudi (ZBI) vanemlaborant, 1996–1997 samas teadur, 1997–1999 Göteborgi Ülikooli evolutsioonilise botaanika instituudi järeldoktor, 1998—2001 Eesti Maaülikooli ZBI mükoloogia osakonna juhataja. Alates 2001 TÜ korraline professor, 2003–2004 Göteborgi Ülikooli külalisprofessor. Alates 2005 on Urmas TÜ loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor. Ta on Eesti Teaduste Akadeemia liige ja Eesti Loodusuurijate Seltsi president.  Talle on omistatud Valgetähe V klassi teenetemärk.

Peamised uurimisalad: seente süstemaatika ja molekulaarne fülogenees ning elurikkuse informaatika. Osalenud ligi kolmekümnel teaduslikul ekspeditsioonil Euroopa, Aasia, Australaasia, Aafrika, Põhja- ja Lõuna-Ameerika põlismetsades. Avaldanud enam kui kaheksakümmend teadustööd, kuulub omas valdkonnas 1% maailma enimtsiteeritud teadlase hulka. Teadusühingu UNITE juhatuse esimees. Juhib veebipõhise andmehalduse platvormi PlutoF arendamist. Eestis tegutseb aktiivselt elurikkuse avaandmete propageerijana, on andmeportaali eElurikkus looja. Urmas on abielus ja nelja lapse isa.

Mereteadlane Tarmo Soomere

Tarmo on sündinud 11. oktoobril 1957. Ta lõpetas Moskva Riikliku Ülikooli matemaatikuna, on omandanud kaks doktorikraadi ning veetnud õppides ja teadustööl ligi 15 aastat välisriikides. Praegu on ta Eesti Teaduste Akadeemia president ja Tallinna Tehnikaülikooli rannikutehnika professor. Tarmo on sõitnud merd teadlasena uurimislaeval „Livonia”, kuid eelistab jälgida mere stiihiat eemalt ja mõistatada lahti, kuidas lained meie randu kujundavad. 2014 tunnustati tema tööd Valgetähe III klassi teenetemärgiga Eesti rannikuteaduse maailmatasemele vedamise eest. Ta on kahekordne riigi teaduspreemia laureaat ning Postimehe aasta inimene 2005.

Teadusajaloolane Erki Tammiksaar

Erki on sündinud 1. detsembril 1969 Vändras. Ta on hariduse saanud loodusgeograafi a alal Tartu Ülikoolis, kus kaitses doktorikraadi 2000. aastal. Praegu on ta Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli vanemteadur teadusajaloo alal.

Erki on uurinud baltisaksa polaaruurijate töö tähtsust Maa nabamaade uurimisel 19. sajandil ning avaldanud sel teemal mitmeid uurimusi. Ta on põhjalikumalt tegelenud järgmiste polaartegelastega: Bellingshausen, Kotzebue, Wrangell, Lütke, Baer, Middendorff , Toll, Maydell.

Erki hobid on suvel kalapüük ja talvel ujumine.

Abielus, kolm last.

Ajaloolane David Vesviov

David on sündinud 27. mail 1949. aastal. Ta on Eesti Kunstiakadeemia professor, filosoofiadoktor. Ligikaudu kakskümmend aastat iganädalaselt raadioeetris kõlanud saatesarja „Müstiline Venemaa” autor. Paljude raamatute, arvukate teaduslike ja esseistlike artiklite autor. Ta on pälvinud riigi kultuuripreemia, Valgetähe V klassi teenetemärgi, Aadu Luukase missioonipreemia ning 2010. aastal tunnistatud ajalehe Postimees arvamusliidriks. 2016. aastal tunnistas Euroopa Parlament Davidi aasta inimeseks.

Abielus, kolm last.

Ihtüoloog Markus Vetemaa

On sündinud 5. oktoobril 1965. Lõpetas Tartu Ülikooli 1990 molekulaarbioloogi ja geneetikuna, peale seda töötanud ihtüoloogina. Alates 2008 Eesti Mereinstituudi kalanduse ja kalabioloogia osakonna juhataja. Alates 2018 töötab Markus Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi direktorina. Peamisteks hobideks ornitoloogia ning kirjandus, avaldanud kolm romaani.

Abielus, kaks poega.

Fotod: Sander Ilvest, erakogud

Antarktika 200 logo lujundus Asko Künnap