Eesti sõdurid Põhja-Norras

Mõnikord on mälumängudes küsimus, et kus hukkus esimene eestlane Teises maailmasõjas. Õige vastus on, et Põhja-Norras Narviki all sakslaste vastu võideldes. Miks just seal, selgitab Peep Pillaku uurimistööde põhjal Tiit Pruuli.

Kui 30. novembril 1939 ründas N Liit Soomet ja puhkes Talvesõda, siis siirdus umbes sadakond eestlast vennasrahvale appi kommunistide vastu võitlema. Võitlus oli aga üürike, sest kuna enamik lääneriike olid Soomet valmis abistama vaid sõnades, tuli soomlastel sõlmida venelastega rasketel tingimustel rahu.

Kui algas Teine maailmasõda, kuulutas Norra end neutraalseks, sellega seoses said sakslased kasutada pikka Norra territoriaalvett. Nagu kirjutab ajaloolane Peep Pillak oma raamatus „Norrapoisid. Eesti vabatahtlikud Narviki lahingutes 1940“ (2021), oli Saksa sõjatööstuse jaoks „elulise tähtsusega Põhja-Norras asuv Narviki jäävaba sadam, mille kaudu toodi talvel Saksamaale Põhja-Rootsi Kiruna piirkonna kaevandusest rauamaaki“. Kartes, et liitlased võivad Norra üle võtta, otsustas Hitler Norra ise okupeerida. 9. aprillil 1940 ründasidki sakslased nii Taanit kui ka Norrat. Taani alistus kohe, ka Norra suuremad linnad langesid rünnaku esimestel päevadel. Ootamatu rünnakuga langes ka Narvik. Siiski õnnestus merel brittidel oma ülimuslikkus maksma panna. Maismaalgi suutsid norrakad end põhjas koguda, samuti hakkasid kohale jõudma liitlaste abiväed.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *