Kõik me soovime vahel puhkust kaugel ja eksootilisel maal pikemaks venitada, kuid töölkäimise vajadus sunnib asjad kokku pakkima ja tagasitee ette võtma. Siiski on olemas üks kaval nipp, kuidas kodumaisest kontorist välja kolida ning töö ja puhkus ühendada. Kogenud digirändur Kati Kuustik annab nõu.
Eelmisel aastal vahetasin kontoreid tihemini kui sokke, sest sokke kandsin ma kuuma kliima tõttu lihtsalt väga vähe. Neli kuud asus mu kontor Malaisias, kolm Indoneesias, kaks Tais ja veidi alla ühe kuu Austraalias. Kui maailma nägemiseks on võimalusi mitmeid, siis minu valikuks on osutunud digiränduri rada. Digirändur (digitaal nomad) on inimene, kes teeb tänapäeva tehnoloogiaimede abil tööd asukohavabalt. Digiränduriks olemisel ei ole vanuse- ega perestaatuse limiite. Olen kohanud nii kahekümnendates noori kui ka kuuekümnendates abielupaare, kelle lapsed on kodust välja kolinud ning kes leidsid, et just nüüd on parim aeg reisimiseks. Maailm on täis nii soolorändajaid, paarikesi kui ka lastega digirändureid. Suurim takistus on siin enda mõttemaailm ja vähene valmidus vaeva näha.
Digirändur võib olla nii ettevõtja, vabakutseline kui ka palgatöötaja. Paljud, kuid mitte kõik digirändurid on just ettevõtjad, programmeerijad või turundajad. Tegelikkuses on ametite variatsioon tunduvalt laiem – koolitaja, treener, õpetaja, värbamiskonsultant, kirjanik, tõlk, raamatupidaja jpt ametikohad võimaldavad tööülesandeid täita interneti teel. Leidub ka neid, kes vastava elustiili saavutamiseks spetsiaalselt uut elukutset alustavad, kuid suur osa inimesi on lihtsalt leidnud viisi, et oma kutsumusega asukohavabalt tegeleda.
Elukutsevahetus andis vabaduse
Veel kaks aastat tagasi ei teadnud ma digirändurlusest midagi, aga kõik muutus, kui veetsin kolm nädalat Tšiilis elukaaslase juures, kes oli sinna kolinud pooleks aastaks. Mu partner pidi nädala sees tööd tegema, mis jättis mulle aega kohalikku elurütmi nautida. Veetsin selle aja lugedes, hobiprojektidega tegeledes, trennis käies ja pargis jalutades. Just see rutiinne igapäevaelu tunne, erinevalt puhkusereiside tormilisest kavast või basseini ääres peesitamisest, sütitas minus reisipisiku ja soovi proovida teistsugust töörütmi.
Tol hetkel olin maksukonsultant audiitorbüroos – töö, mida tegin tegelikult samuti vaid arvutiekraanil. Hobiprojektide kaudu enesetäiendusvõimalusi otsides avastasin enda jaoks digiturunduse ja hakkasin ennast igapäevatöö kõrvalt harima. Ühel hetkel taipasin, et digiturunduse valdkonnas töötades on mul võimalik reisida. Õnneks leidsin tööandja, kes oli minu kaugtöö plaanidega päri. Olen endiselt täiskohaga palgatöötaja, kuid minu kontor asub seal, kus iganes ma parasjagu viibin. Vaid kümme kuud pärast Tšiili reisi pakkisin kotid kokku ning kolisin Taisse.
Kus digirändur töötab?
Kui kodu on seal, kus on süda, siis kontor on seal, kus on wifi. Kolm põhilist kontoritüüpi on kodukontor, kohvikukontor ja jagatud kontorid. Kodukontorisse on hommikul kõige lühem tee ning selle saavutamiseks ei pea isegi Eestist lahkuma. Kodukontor on mugav ja vaikne, kuid sõltuvalt riigist võib stabiilse interneti saavutamine olla paras proovikivi. Samuti võib olemine kodukontoris muutuda üksikuks.
Kui on soov tunda enda ümber kerget melu, võib sammud seada kohvikusse. Tasub teha eeltööd ja otsida just see õige kohvik, kus teenindaja ei ürita sind kahe tunni möödudes kinnistunud pilguga mõttejõul lahkuma veenda. Aasias leidub ka kohvikuid, mis teadlikult ennast digiränduritele turundavad eeldusel, et päev läbi kohvikus istudes ostetakse regulaarselt kohvi ja snäkke. Üksi tööd tehes võib kohviku suurimaks ebamugavuseks olla tualetipaus – kas pakkida ennast tõesti iga kord kokku ja kaotada koduseks saanud laud või riskida varandusega ja paluda võõral oma asjadel silma peal hoida?
Kolmas ja ühtlasi minu eelistatuim valik on jagatud kontorid (coworking space). Neid on palju ja erinevaid nii oma olemuselt kui ka pakkumiselt. Mõni kontor võimaldab vaid istumisruumi ja head internetti, mõnes toimuvad iga päev loengud, töötoad, ühislõunad, pärast-tööd-ettevõtmised ja nädalavahetuse reisid. Mõni jagatud kontor näeb välja nagu tüüpiline büroohoone, teine sarnaneb pigem lõbusa startup-kontoriga ning osa kontoreid võimaldab töötada vabas õhus vaatega riisipõllule. Mitmed pakuvad ka majutusteenuseid (coliving). Jagatud kontorid on suurepärased uues riigis tutvuste leidmiseks, traditsioonilises kontoris töötamisega kaasnevate sotsiaalsete hüvede nautimiseks ning miks mitte ka uute teadmiste hankimiseks.
Minu jaoks on jagatud kontor alati esimene valik. Vahel harva, kui pole alternatiivi või tahtmist kodust väljuda, teen tööd ka kodukontorist, kuid kohvikud jätan pigem ajaveetmiseks. Põhjus on väga lihtne – kvaliteetse töö tegemiseks on oluline ka välismaal saavutada teatud rutiin ning keskkonnas, kus olen ümbritsetud tööle keskendunud inimestega, on minu jaoks lihtsam produktiivne olla. Jagatud kontorid on ehitatud töiseks keskkonnaks – seal on töölauad, koosolekuruumid, stabiilne internet ning tihtipeale ka võimalus rentida lisavarustust (klaviatuur, monitor). Erinevalt kohvikus istumisest ei pea kliendikõne ajal muretsema taustalärmi või kohviku sulgemisaja pärast. Paljud jagatud kontorid pakuvad 24/7 ligipääsu võimalust, sest üksjagu on ka neid, kes sõltuvalt eelistustest või vajadustest hilistel tundidel tööd teevad. Võimalus tutvuda igal nädalal uute inimestega maailma eri otstest on see, miks jagatud kontorid on minu südame võitnud.
Kuidas alustada?
Digiränduriks võib hakata, kui otsustada Eesti tolm pikaks ajaks jalgadelt pühkida, kuid digirändurlust võib kasutada ka lihtsalt puhkusereisi pikendamiseks. Kui töö vähegi lubab, siis miks mitte lisada kahenädalasele puhkusereisile veel kaks nädalat kaugtööd? Esmaspäevast reedeni teed tööd, nagu teeksid seda ka Eestis. Ülejäänud aja naudid uutmoodi keskkonda – alustad hommikut surfiga, vaatad õhtul rannabaaris päikeseloojangut ja ronid nädalavahetusel vulkaani otsa või ujud kose all. Elades ühes kohas vähemalt kuu aega, on reisikogemus miskit muud – pikemalt kohapeal veedetud aeg võimaldab paremini kohaliku eluga harjuda, ennast sisse seada, naabritega tutvuda jpm. Kes meist ei oleks naasnud puhkuselt tundega, et enne tööle minekut oleks puhkusest veel üht puhkust vaja? Digirändlus võimaldab välismaal nautida rahulikult igapäevast elurütmi teadmisega, et aega veel on. Eks sellest minu jaoks kõik alguse saigi, kui Tšiilis igapäevatoimetustega tegeledes ennast koduselt tundma hakkasin.
Aasia, sh Tai, Vietnam ja Indoneesia (Bali) on digirändurite seas väga populaarsed sihtkohad tänu eelkõige sõbralikele inimestele ning soodsalt võimaldatavale luksuslikule elukvaliteedile. Tegelikult leidub digirändureid ja ühiskontoreid kõikjal maailmas, nii ka meie väikeses Eestis. Alustajale soovitaksin otsida välja jagatud kontorid, mis panevad rõhku ka kogukonna tekitamisele ning korraldavad erinevaid üritusi. Maailma eri otstest ja eluvaldkondadest pärit inimestega koos töötamine, mõtete vahetamine ning aja veetmine on minu jaoks olnud üks positiivsemaid ja enim mõttemaailma avardavaid kogemusi.
Digirändajast joonistatakse tihtipeale imeline illusioon kui liivarannas töö kõrvale kokteili rüüpavast noorest. Enamasti ei vasta see tõele – pimestav päikesevalgus ja liiv klaviatuuri vahel ei ole just parimad töökaaslased. Selline kujutluspilt kahjustab nii praeguste kui ka tulevaste digirändurite kuvandit. Digirändlus ei ole puhkus – selle elustiili võimaldamiseks peab täpselt samamoodi tööd tegema, tähtaegade ja töö kvaliteedi eest vastutama. Vahel tuleb enda tõestamiseks ka rohkem pingutada või ajavahe tõttu veidratel kellaaegadel koosolekuid teha. See-eest on motivatsioon tööandjale positiivselt silma paista kõrge, sest töötaja teab, et imeline elustiil on suuresti võimaldatud vaid tänu headele töötulemustele.
Võimalus palmi all elada ei ole kunagi varem nii käegakatsutav olnud.
***
Mõtted alustamiseks:
• Otsusta, kas hüppad pea ees vette (pakid oma elu kokku plaaniga pikka aega rännata) või katsud esmalt varbaga temperatuuri (lähed kaugtööle nädalaks, paariks või kuuks).
Miks mitte rääkida tööandajaga varakult läbi soov järgmist puhkust kaugtööga pikendada? Kontorisse naastes saate kaugtöö ajal saavutatud tulemused ning esinenud probleemid koos üle vaadata. Positiivse esmakogemuse pealt on tulevikus kaugtöö läbirääkimised oluliselt lihtsamad. Või ehk avastasid ise, et eelistad ikkagi kolleegidega kontorit jagada.
• Tee tööd, mis sulle meeldib. Isegi palmi all ei ole tore teha 40 tundi nädalas midagi, mis sind inimesena õnnelikuks ei tee.
• Tee endale selgeks oma töö stiil ja see, mida sa digirändluselt otsid. Selle järgi saad valida ka töökoha ning keskkonna, kus viibid. Erinevate jagatud kontoritega saad tutvuda näiteks coworker.com-i veebikeskkonnas.
• Arvesta, et kaugtööd tehes on reisisihtkoha valik tugevas sõltuvuses interneti kiiruse ja kättesaadavusega. Asutamata saarte vahel seiklemine või nädalane mägimatk on küll ägedad, kuid kui sa samal ajal interneti puudumise tõttu tööasjadele ligi ei pääse, on tegu puhkusereisiga.
• Vali oma tempo – iga nädal uude kohta minek võib puhkusereisil tore olla, kuid kas samal ajal tööd tehes jääb sul mahti kogemust nautida?
• Arvesta teistmoodi väljaminekutega, nagu kindlustus, lennupiletid, viisakulud ja kontoritasud. Kodust tööd tehes võib juhtuda, et pead stabiilse interneti jaoks lisakulutusi tegema, kohvikus on viisakas perioodiliselt midagi osta ning jagatud kontoritel on tavaliselt päeva, nädala, kuu või tunnipõhised paketitasud.
• Naudi elu, ole avatud meelega ja proovi ise järele!
Tekst ja fotod: Kati Kuustik