Loodetavasti on paljudele käesoleva ajakirja lugejatele juba jäänud silma, et Eesti on esitanud taotluse saada Arktika Nõukogu vaatlejariigiks. Et kandideerimisprotsessi esimene vahefiniš saabub mai lõpus toimuval Arktika Nõukogu ministrite kohtumisel, on hea hetk meenutada, miks selle teekonna ette võtsime.
On üldteada, et huvi põhjapoolust ümbritsevate alade vastu on suurenemas üle kogu maailma eelkõige kahe teguri poolest – esiteks on Arktika globaalse kliimasoojenemise lakmuspaberiks ja teiseks pakub piirkond sellest tulenevalt oma hoogustuva inimtegevusega ka potentsiaalseid majandusvõimalusi. Keskkonnakaitse, kliimamuutustega kohanemine ja majandustegevuse ühitamine peab aga toimuma jätkusuutlikul viisil ja see ongi Arktika puhul sageli pruugitava termini „kestlik areng“ sisu – eesmärk on, et kõik tegevused oleksid suunatud Arktika tundliku keskkonna kaitsmiseks ja kohalike elanike senise elukvaliteedi parandamiseks. Oma roll on siin lisaks Arktika riikidele ka piirkonna lähiriikidel, kuid tegelikult kogu rahvusvahelisel kogukonnal.
Kuna Arktikas aset leidvad arengud mõjutavad oma läheduse tõttu Eestit otseselt, soovime rahvusvahelise kogukonna vastutustundliku liikmena Arktika küsimustes rohkem kaasa rääkida. Meie teadlased on Arktika ees seisvate probleemide uurimisega tegelenud juba aastakümneid. Seetõttu on Eestil igati sobiv pakkuda rahvusvahelises koostöös ka lahendusi.
Rahvusvaheline koostöö Arktika kestliku arengu heaks
Peamine foorum Arktika probleemidele lahenduse otsimiseks ongi eelmainitud Arktika Nõukogu. See toob kokku kaheksa riiki, kelle territoorium ulatub põhjapolaarjoone taha, kuus nende alade põlisrahvaste esindusorganisatsiooni ja on avatud ka Arktika-välistele riikidele vaatlejastaatuse kaudu. Arktika Nõukogul on praegu 38 vaatlejat, nendest 13 riiki. Seda staatust omavate riikide arvu kasv viimasel kahel kümnendil peegeldab Arktika hüvanguks tehtava koostöö tähtsust ja prestiiži. Põhitöö Arktikaga seotud praktiliste küsimuste lahendamiseks käib Arktika Nõukogu kuues temaatilises töörühmas, mille töös saavad osaleda ka vaatlejad.
Arktika Nõukogus tehtaval koostööl on oluline roll Arktika ja Arktika-väliste riikide üksikhuvide tasakaalustamisel, seega mida rohkem riike ja rahvusvahelisi organisatsioone on valmis end Arktika kestliku arengu tagamisega siduma, seda suurem on Arktikat puudutavate otsuste tegelik mõju ja ulatus. Seetõttu soovib ka Eesti oma teabe ja oskustega aidata kaasa nende väljakutsetega tegelemisele.
Eesti taotlus Arktika Nõukogu vaatlejaks
Eesti esitas Arktika Nõukogu vaatlejaks kandideerimise taotluse novembris 2020. Taotlus valmis avaliku, erasektori ja akadeemiliste organisatsioonide koostöös ja laiapõhjalisel toetusel ning põhineb eelkõige Eesti teadlaste aastatepikkuse töö käigus omandatud eksperditeadmistel ja Eesti kui digiriigi tugevustel.
Eesti vastab Arktika Nõukogu vaatlejatele esitatavatele kriteeriumitele. Meie tugevused on võime kombineerida oma pikaajalist polaaruuringute kogemust tänapäevaste lahendustega, teadlaste laialdane polaaruuringute eksperditeave, suure potentsiaaliga nutikad ettevõtted ja mitmekihilised sidemed nii Arktika riikide kui ka sealsete elanikega. Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidi sõnadega – Eestil on polaaruuringute kompetents, mille üle võib iga väikeriik uhke olla*.
Eesti kandidatuuri tutvustamiseks laiemale avalikkusele koordineeris välisministeerium 28.01–28.02 Arktika kuud. Selle raames avaldatud artiklis „Ettevõtlus jäises kliimas“ tutvustas Eesti saatkonna Helsingis nõunik Tiina Maiberg Eesti tugevusi ja võimalusi lähemalt**. Lisaks tunnustust leidnud kliima- ja looduskeskkonna uuringutele saab Eesti pakkuda lahendusi ka Arktika kogukondadele. Arktikas elab ligikaudu 4 miljonit inimest, nende hulgas üle 30 põlisrahva (sh eestlaste hõimurahvad). Põlisrahvaste traditsioonilist elulaadi hoides saaks Eesti projektipõhiselt kaasa aidata nende elujärje parandamisele digilahendustega, iseäranis tervishoiu ja hariduse vallas. Lisaks on Eestil pädevus energiasäästliku ehituse alal ja lai ettevõtete võrgustik, mille toodang sobib arktilisse kliimasse.
Kuidas Eesti taotlusel mais peetaval Arktika Nõukogu välisministrite kohtumisel läheb, ei oska artikli ilmumise ajal veel ennustada. Ääretult oluline on aga kogu positiivne tähelepanu ja tagasiside, mida Eesti Arktika Nõukogu taotlus selle tutvustamise jooksul on saanud nii välismaal kui ka kodus. Eesti taotlust on aidanud tutvustada nii Eesti Vabariigi president, valitsuse ja Riigikogu liikmed, teadlased ning seotud huvigrupid. Oleme oma Arktika-teadmisi tutvustanud tuntud rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas dialoogisarjas „Arctic Circle Virtual“ ning esmakordselt mainekal konverentsil „Arctic Frontiers“. Ühtlasi tutvustasime Arktika temaatikat ja spetsialiste Riigikogu väliskomisjoni avalikul seminaril, polaarfoorumil koos Eesti Polaarklubiga ning teistel Arktika kuu raames toimunud üritustel. Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangute leevendamise järel ootab huvilisi Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus koostöös Meremuuseumi ja Polaarklubiga välja pandud Arktika-teemaliste raamatute näitus.
Suur tänu kõigile partneritele, kes on Eesti Arktika Nõukogu vaatlejastaatuse taotluse tutvustamisele kaasa aidanud ja valmis seda tegema ka edaspidi. Ühiselt aitame kaasa sellele, et Eesti kui Arktika keskkonnast, tulevikust ja sealsete elanike käekäigust hooliv riik saaks tõestada end tõsiseltvõetava partnerina Arktikaga seotud rahvusvahelises koostöös ning anda oma panuse võimalike lahenduste aruteludes.
Tekst: Märt Volmer, välisministeeriumi asekantsler
Foto: Välisministeerium
* President Kaljulaidi avakõne Eesti Arktika Nõukogu kandidatuuri tutvustaval virtuaalüritusel „Estonia as an aspiring Arctic Council observer: promoting Smart Solutions“ Kultuurikatlas 30.11.2020.
** https://www.aripaev.ee/arvamused/2021/ 02/21/tiina-maiberg-ettevotlus-jaises-kliimas-annab-erilisi-voimalusi. Artikkel ilmus 21.02.2021