8 riiki 8 päevaga. Kuues ja seitsmes päev Madriid 27

Madridi lennuni on aega 5 tundi. Kerge hommikueine kohvikus, kohtan seal poolakaid, kes tulid äsja Atlase mägedest. Poolakad kavatsevad kohe pärast hommikueinet lennujaama poole startida, kuna bussi graafikud on äärmiselt kaootilised. Kuna lennujaama on ekspressbussiga umbes 30-40 minuti tee, ei võta ma antud hoiatust eriti tõsiselt, kuid siiski lahkun kohvikust veidi kiirendatud sammul. Tegin linna peal veel mõned sisseostud ja tundsin, et kui esialgsest hinnast pool alla kaupled on pärast ikka tunne, et oled poolega petta saanud.

Lennuni 4 tundi – jõuan Cafe Clocki, et oma uus postitus üles laadida, aga pildid ei taha kuidagi normaalsetesse kohtadesse minna. Lõpuks sain pildid kuidagimoodi enam-vähem rahuldavasse seisu, kuid arvatud 15 minuti asemel läks selleks terve tund. Muutun veidi ärevaks.

Lennuni 3 tundi – haaran linnast kiirelt pudeli vett, mõned viinamarjad ning hüppan esimesse taksosse, et sõita rongijaama, mille kõrvalt bussid lennujaama peaksid väljuma. Tunne on natuke nagu Amazing Race’i vaadates, tahaks veel taksojuhile hüüda, et ma maksan topelt kui kiiremini sõidad.

Aega 2:45 hakkan otsima, kust buss välja läheb ja mõtlen, et miks ma seda küll Cafe Clockis ei oleks võinud netist vaadata… Linnaliin number 16 läheb rongijaama kõrvalt, kuid sellega võib ajaliselt liiga napiks minna, eriti arvestades, et bussi pole veel ees. Kuskilt peaks minema ka shuttle, mis vahepeal peatusi ei tee. Erinevatelt inimestelt küsides jõuan lõpuks vist õigesse peatusse, ka seal pole bussi.

Aega 2:15, uhh, oleks pidanud ikka neid poolakaid kuulama. Võtan takso tagasi rongijaama ning sealt „suure takso“ lennujaama, mis on küll 6 korda kallim kui ekspressbuss. Jõuan lennujaama 1:45 enne lennu väljumist. Rahul, et lennuni on veel piisavalt aega leian viimaks võimluse süüa ära linnast kaasa ostetud viinamarjad.

Aega lennuni 1:30 liigun passikontrolli ees asuvasse piletikontrolli. Selgub, et mul on mingid tempild puudu piletilt, neid pole käsipagasiga reisides kusagil mujal varem, imelik.

Lähen Ryanairi kassasse, aega 1:20, 4-5 inimest seisavad veel minu eest, kõrval karjuvad teenindaja ja reisija üksteise peale, arvatavasti ülekilode pärast. Varsti liituvad nendega ka lennujaama turvamehed ja hakkavad samuti käte vehkides karjuma. Minu järjekorras on samal ajal keegi jaapanlane, kellel on 7 ülekilo, Ryanairiga selline asi läbi ei lähe ja ta asub kotti ümber pakkima, võiks ju selle peale varem tulla, mõtlen. Pärast mõningast ootamist saan oma templid kätte.

Tagasi piletikontrolli aega 1:05. Seekord läheb kontrolli läbimine sujuvalt ning jõuan passikontrolli ruumi. Ees 4 järjekorda, igas umbes 20 inimest ning liiguvad meeletult aegalaselt, ühe inimese peale läheb umbes 2 minutit. Mis seal ikka ootame.

Lennuni on 40 minutit kui lükkan oma passi piirikontrollile üle vaatamiseks. Aga siis… Selgub, et mul on mingi paber puudu, et riigist väljumisel on vaja täitsa sama paber, mis riiki sisenemisel. Ossa ……..!!!!!! Tagasi peasaali ja paberit otsima, et see ära täita ja kogu protsessiga otsast alata. Leidsin formulari, täitsin ära ja proovisin tagasi passikontrolli ruumi saada. Kuid selle uks pandi mul nina ees kinni, kuna saalis oli juba liiga palju rahvast. Aega lennuni 35 minutit.

Kui aega oli veel 30 min tehti väravad taas lahti, liikusin rutuga järjekorda ning lugesin minuteid lennuni. Järjekord venis endiselt teosammul ning aeg muudkui tormas edasi. Vahepeal proovis keegi kohalik koos lapsega passikontrollist lihtsalt mööda joosta, kuid veeti turvameeste poolt tagasi järjekorda.

Kui lennuni oli veel 15 min hakkasin mõtlema erinevate variantide peale kuidas võiks veel kahe päevaga Madridi saada kui lennust maha jään. Kuid siis 10 minutit enne lendu kutsuti Madridi lendavad inimesed, keda oli umbes 15, eraldi järjekorda, kus veidi nobedam piirivalvur nende passe kontrollis.

Kui väljumiseni oli veel 10 min sain oma passi piirivalvuri ette lükatud – I could make it! 8 minutit väljumiseni ja turvakontroll. Sellist üle jala laskmist polegi varem näinud! Aga vähemalt läks kiiresti. 7 minutit ja check in. 5 minutit ja lennukis, vot see läks napilt.

Lõpuks läks lennuk 10 minutit hiljem välja, kui kõik olid piirikontrollist läbi saanud. Nii et siit ka nõuanne oma närvide säästmiseks – kuula poolakaid ja hakka 5 tundi varem lennujaama minema!

Madrid

Madriidis kulus esimene päev peamiselt puhkamisele, kuna reisi senine tempo oli olnud päris väsitav. Teise päeva sisustasid vaatamisväärsused, mille kohta ka igast turismiraamatust lugeda võib nagu Palacio Real de Madrid ehk kuningaplaee, Parque del Retiro, Santiago Bernabeu staadion, San Migueli turg. Kuid nagu Milan jättis ka Madrid, eriti pärast Marokost tulemist, küllaltki tavalise suurlinna mulje, kus kõik toonid oluliselt tuhmimad kui Marokos. Mõtlesin veel ka Madridi zoo, Prado muuseumi ja mõne flamenko baari külastamise peale järgmisel päeval, kui äkki selgus, et olin Madridis veedetud aega valesti arvestanud ja mul lend väljus juba järgmisel hommikul ehk siis umbes 10 tunni pärast. Ei tea miks ma arvasin, et lend läheb reedel kuigi piletid olid hoopis neljapäevaks. Kuna metroo nii vara hommikul ei töötanud, siis oli sobiliku transpordi leidmine lennujaama paras tegemine. Läbi häda leidsin lõpuks shuttle’i, mis mu kella viiest hommikul lennujaama viib.

Arvamismäng

Seekord kahjuks pilti pole, kuid proovime sõnadega. Peal igal tänavanurgal Puerta del Sol’i lähedal istub õhtul mõni enamasti asiaadi välimusega mees või naine. Tema ees on külili lükatud pappkast. Kasti põhi on tänavapoole, kasti ava jääb tänavanurgal istuja poole. Ning küsimus on miks inimesed nendel tänavanurkadel istuvad? Vastata saab nagu ikka kommentaaridesse.

Homme tagasi koju…

27 KOMMENTAARI

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *