Kuigi juuli tundub paljudele Tai reisi jaoks väga veidra kuuna, võin nüüd isiklikust kogemusest kinnitada, et pole sel ajal häda midagi. Temperatuurid 30–32 °C on veidi soojemad kui eestlaste lemmikajal detsembrist veebruarini, aga kenasti talutavad. Vihma aeg-ajalt sajab – paar korda nädalas saab vihmavarju avada ja ka öösiti on vihma kuulda –, aga tänu vihmale on kõik roheline ja lopsakas. Parim on see aeg just ringreisideks, sest rahvast on vähe ja iga natukese aja tagant jahutab bussi konditsioneer keha kenasti maha. Siit leiad 17 hetke, mis juulikuisest Taist kõige enam meelde jäid.
1. Tai massaaž
Arvatavasti on tai massaaž pärit Buddha ajast ja seotud Hiina akupunktuuri ja India joogaga. Salonge (salong on vist isegi palju öelda), viisakamaid ja vähem peeneid, on igal tänavanurgal. Ette midagi broneerima ei pea: hüppad sisse, kuhu meeldib. Hinnakirjad on väljas, massöörid ka. Enamasti noored kuni keskealised naised. Kõik on leebed ja lahked, riideid ära võtma ei pea. Kel on kitsad või ebasobivad riided, pakutakse massaaži ajaks isegi laiu kummiga pükse. Valikus on jalamassaaž, tai massaaž ja õlimassaaž. Viimase puhul tõmmatakse matile kardin ette: see justkui vihjab, et särgi võib ära võtta. Hinnad on hooajavälisel ajal eriti soodsad, tund 3–7 eurot või 2 tundi vastavalt 5–14 eurot.
PS! Tai massaaž ei ole valus kondiväänamine, see keskendub jalgadele ja ¾ ajast alakehale. Soovitan mitte häbeneda ja tarbida kas või igapäevaselt.
2. Ujuv turg
Bangkokist u 100 km ida poole jääb teele Damnoen Saduaki ujuv turg ehk kitsaste kanalite labürint, mis on palistatud kaubalettidega. Turule minnakse paadiga. Müüjad tõmbavad pikkade konkskeppidega omale paate ehk kliente leti äärde: sõna otseses mõttes võid õnge jääda, isegi kui ei taha.
Kaup on traditsiooniline tai turukaup, on puunikerdusi, käsitööd, värvilisi hilpe. Mõned toiduga kaubitsejad on ka paatides ja hulbivad vastuvoolu. Kõik hinnad turgudel on kaubeldavad. Julgelt kolmandiku võid alustuseks maha tõmmata ja siis kuskile sinna kahe vahele see hind lõpuks maandub.
Asendamatu abimees tai kauplejal on suur kalkulaator, kuhu ta toksib sisse oma hinna ja siis viskab selle sinu kätte, et sa saaks oma hinna pakkuda. Nii viiendal viskel keskmiselt on kaup reeglina tehtud. Soovitan igal juhul turule minna ja mõned suveniirid sealt osta.
3. Kookosekasvandus
Turistidele on külastusteks avatud perefarm kookospalmisalus. Näidatakse kõiki tööetappe, kookospähkli kasutusviise, ka on uudistamiseks avatud pererahva elamine. Kahtlus on suur, et see päris tavapärane ei ole, vaid pigem näidismaja spetsiaalselt turistide jaoks. Samas pole see ebameeldivalt üles vuntsitud, vaid veel korralikult arhailine ja kerge kaose meelevallas. Suure kulbiga segatakse silme all tulel podisevat kookoseõli, mis kohe sulle pudelisse niristatakse, teise kulbiga tõstetakse pakki meega röstitud kookoseribad jne. Kui teele jääb, soovitan kinni pidada ja külastada, nii umbes pool tundi.
4. Kuumaveeallikad
Myanmari piirile väga lähedal on Hin Dati looduslikud termaalbasseinid avatud külastuseks kõigest umbes euro eest. Seda tuleks võtta nagu saunaskäiku Eestis sooja suvepäevaga, kus külm vesi on kinni keeratud ja veekogu läheduses pole. Kuna õhu temperatuur on suur, siis kuumas vannis hulpimine, millele ei järgne külma karastavat mahajahutust ega jahedat õhku, on ikka päris veider. Kogemuse saamiseks soovitan vanni ronida.
5. Ahvide toitmine
Sellise nime all pakutakse ühte veidramat etendust, mida mina näinud olen. Suvalise templi territooriumile on lahti lastud koerad, ahvid, haned, karvased sead ja umbes kümmekond letti, kust saab paari euro eest osta eest kilekotti pakendatud papaia, banaani, meloni ja isegi mingit koerakrõbina laadset pulka. Bussitäie turistide peale kogunevad kõik loomad nagu etenduse peale kokku. Neid on nii palju, et igaühe jalgade ümber jagub 4-5 looma. Muidugi piiratakse toidupoolisega turist kogu karja poolt sisse ja siis hakkab üks nali. Koerad ajavad ahve eemale, haned koeri ja ahvid hanesid – täpselt nagu kivi-paber-käärid mängus, saab keegi lakkamatult nipsu otsaette ehk siis togitud mõne näljase palukese eest võitleva loomakese poolt. Kusjuures banaani nad ei taha eriti keegi!
Üks targem ahv hoidis mind püksisäärest ühe käega kinni, kuni teisega papaiat mugis, et siis kohe järgmist tükki endale nuruda. Väiksemad ahvid kaeblevad haledalt eemal, sest suured neid lähedale ei lase. Koerad käivad suuri omakorda eemale ajamas, sest neile käib lihtsalt see ahvide poosetamine närvidele. Sead on ainsad, kes rahumeeli kulgevad ja pai endale lasevad teha, neid jätab kõik see sagin külmaks. Rõõm jagatud toidust ja määritud püksid on garanteeritud. Soovitan, aga väikestele lastele peaks enne põhjalikult seletama, mis toimuma hakkab, kuidas toitu loomadele antakse ja et kiljumine ega jooksmine pole soovitatav. Aremad loomasõbrad võiks sootuks autosse/bussi jätta.
6. Parvetamine ja päästevestis jõevoolus triivimine
Minu raudne lemmikatraktsioon Tais! Tohutu suurele parvele Kwai jõel koguti kokku u 50 inimest, kes kõik said selga kollased päästevestid. Parve võttis sappa kohalik kaluripaat ja vedas džungli käänulist jõge pidi vastuvoolu umbes 40 minutit. Siis visati kollastes vestides inimesed vette ning lisaks neile hüppas vette ka 5-6 oranžis vestis kohalikku vilemeest. Instruktaaž oli lihtne – ujuda, hulpida, voolul end kanda lasta tuleb seal, kus kive ega kärestikke pole. Viimaste eest hoitavad vilemehed. Ehk siis aeg ajalt kostus vile ja vilemees vehkis käega, kumma jõeserva poole tuleb hoida. Maa oli 5–8 km pikk ja kogu see kamp vajus üsna pea mingi nipiga umbes kilomeetri pikkuseks. Vool oli mõnusalt kiire, vaated võrratud ja tunne, nagu purjetaks paradiisi. Suurim raskus oli õigel ajal ennast voolust välja rebida tagasi parvele. Minu andmetel jõudsid kõik vette visatud lähtepunkti.
Soovitan väga! Aga kindlasti pole soovitatav rasedatele ega neile, kes ujuda ei oska. Kooliealistele ja vett armastavatele lastele täiesti sobilik.
7. Traditsiooniline Tai meditsiinitööstus
Peale oopiumikasvanduse väljajuurimist edendatakse Tai traditsioonilist ravimitööstust ehk siis meie mõistes valdavalt toidulisandeid. Info purki pakendatud ravimi toimeainete osas on reeglina antud nii vene kui ka inglise keeles ja nende põhjaliku kirjelduse üle küll nuriseda ei saa. Kui keegi huvitub sellest teemast, siis ilmselt Euroopast soodsamate hindade tõttu võib ju neisse müügipaviljonidesse sisse keerata. Minu huvi teema vastu on paraku leige ja seega soovitan vahele jätta.
8. Elevandifarmid
Pärast metsatööde mehhaniseerimist ja raietööde keelustamist 1989. aastal jäid tööelevandid töötuks. Turistidele pakutavad retked elevantide seljas on asendustöö, et Tai rahvuslik sümbol püsiks ja elevandid välja ei sureks. Korraga mahub elevandi selga sadulapinki kuni kaks inimest ja lisaks kükitab kõrvade vahel väike tai dresseerija. Matk on korralik, läbitakse metsasalu ja jõgi, laskutakse mäest ja ronitakse kallakust üles. Poolel maal antakse ka turistile võimalus kõrvade vahele ehk siis rooli istuda ja dresseerija jalutab niisama kaasa. Kõik see kokku on väga meeleolukas, suursugune ja eriline tunne. Tänutäheks ja ergutiks ostetakse elevantidele banaani kaasa. Soovitan kindlasti neile, kel see kogemus puudub. Sobib kõigile, kes on võimeliselt platvormilt sadulasse astuma.
9. Buddha kujud
Nagu budistlikule maale kohane, on Buddha kujusid igal pool ja igas asendis (mõtisklev, kinnitav, vett taltsutav, maad puudutav, seaduseratast pöörav, lamav jne). Mõne erilisema juurde looduses korraldatakse retki, mõned väga erilised on wat’ides ja neid näidatakse raha eest.
Koopabuddha enne Kwai jõe dzunglikuurortit oli väärt külastada oma teekonna pärast koopasse. Lõik mööda lagunenud puidust raudteetammi (mis võis olla osa kuulsast River Kwai sillast) mäeserval oli adrenaliini ja kauneid vaateid pakkuv.
10. Erawani rahvuspark
Võrratult kaunis kaskaadidena kaljubasseinidesse langev Erawani kosk koosneb seitsmest tasandist ja on hajutatud 1500 m peale mägedesse. Vähemalt kahes imeilusas helesinises ja kalu täis basseinis saab ujuda. Matkaks kõigi 7 juurde peaks varuma terve päeva, aga nelja esimeseni koos ujumisega ühes peaks piisama pooleteisest kuni kahest tunnist. Tõenäoliselt on see paik kõrghooajal rahvast pilgeni täis. Soovitan vaatamata sellele!
11. Wat Pho tempel
Lamav 46m pikkune Buddha kullatud kuju Wat Pho templikabelis Bangkokis lõi oma suurusega pahviks iga esmakordse siseneja. Vapustavad ja ülikeerulised pärlmutterkujundid (heaendelised märgid) lamava Buddha jalataldadel on omaette vaatamisväärsus.
Lisaks lamavale hiigel-Buddhale on templil au olla ka Tai riikliku haridus- ja massaažikeskus, suurim ja vanim tempel Bangkokis ning 300 munga elupaik. Kohustuslik võiks olla külastada vähemasti lamavat Buddhat!
12. Korallsaared
Muinasjutulised valgete liivadega väikesaared, jahid ja paadid lahesopis ankrus loksumas. Päike sirab kõrges taevas ja külm õlu maitseb mereandidega oivaliselt – midagi sellist paradiisilaadset toodet peaks kindlasti Tais proovima. Näiteks Pattayalt saab kiirpaadiga korallisaarele Ko Lan sõltuvalt lainest nii 15–30 minutiga. Suurema tuule korral peaksid rasedad ja südamehaiged sellest lõbusõidust küll loobuma, kuna meresõit üle lainete põrutab korralikult ja poisikestest juhid on üsna ulja gaasiga. Mõni ettevaatamatu turist võib vabalt suurema laine korral üle ääre kaduda. Aga kui juba kohale jõudnud olete, siis midagi paremat elus enam otsida mõtet pole. Kõik ongi nagu paradiisis. Soovitan kõigile headele inimestele.
13. Royal Grand Palace
See pole mitte üksnes kuninglik residents oma troonisaalidega, vaid suur kompleks, mis hõlmab valitsushooneid ja templit smaragd-Buddhale. Isegi kui kuningas siin enam ammu ei ela, on see ometi kaunis paik jalutamiseks vaimustavate hoonete vahel. Soovitan!
14. Tiikpuutööstus
Tai tiikpuu on suurepärane voolimismaterjal: õrn tekstuur, samas väga tugev ja vastupidav. Majade ja mööbli valmistamine Tais on sajandite pikkune, lisaks on väga levinud puitnikerdused ja suured puitskulptuurid. Väärispuidu masslangetamine ja eksport keelustati 1989. Praeguseks on tiikpuuvarud kaitse all. Soovitan kindlasti külastada mõnda avatud tiikpuutööstust, et näha milliseid kauneid ja keerulisi asju meistrid teevad. Kohapealt saab kindlasti midagi ka kaasa osta.
15. Tõetempel
Tõetempel Pattayal on üks tiikpuutööstuse eredamaid saavutusi. Keegi fanaatik on 33 aastat tagasi hakanud mere äärde tiikpuust templit ehitama. Ehitustegevus käib paralleelselt turistidega seniajani ja arvestades puunikerduste tihedust, jätkub tööd veel ilmselt aastakümneteks. Kohapeal peab kandma kiivrit, sest tegemist on ikkagi ehitusplatsiga. Ümber templi saab teha tiiru elevandi seljas , saab võtta ka paadisõidu templiterritooriumit läbival jõel. Jõekaldal võib kaks korda päevas saada lustliku tantsuetenduse osaliseks. Oma tumeda tooni, hämara valgustuse ja sakiliste vormidega on tempel pisut mereröövlilaeva hingusega. Soovitan kõigile „Kariibi mere piraatide“ fännidele ja tisleritööd austavatele inimestele!
16. Miljoni aastaste kivimite park koos krokodillifarmiga
Kust ja miks just selline kooslus? Ausalt – ei tea. Aga põnev koht! Osa pargist on iluaed miljoni aasta vanuste puudega, mis on kivistunud. Just nimelt – kivi on puu selga kasvanud.
Teine osa pargist on loomaaed, eelkõige krokodillide kasvandus koos oma krokodilli-show’ga. Show ise on küsitav. Krokodillid olid haruldaselt uimased ja lasid end sabast tirida ning uljas tai poiss pistis oma pea neile lõugade vahele. Tiigrikollektsioon on väga rikkalik. Kuna külastaja saab minna 10 cm kaugusele tiigrist (puurid on kahekordsest võrest kohe käiguradade ääres), siis taas kord on see omaette elamus olla nii lähedal nii suurele kaslasele. Üldse on turvanormid ilmselt kaugel maas EU normidest ja see lisab kuidagi vahetust ja vürtsi pargile. Loomulikult saab siingi elevandiga sõita, toita krokodille kanaga õnge otsast ja teha tiigritega pilte pingi peal.
Pattayalt 15min taksosõitu maksab u 7 EUR/suund, pilet ise 10 EUR. Soovitan peredele kõige rohkem, kuna kõik vanuseastmed ja sood saavad siit midagi oma tahte järgi. Ka on pargis korralik mänguplats.
17. Transvestiitide kabareeetendused
Pattaya, nagu ka Bangkok, on kuulus veidrate günekoloogiliste meelelahutuste poolest. Tõmbenumbrid on transvestiidid ehk nagu Tais neid hellitlevalt kutsutakse – Ladyboys. Kuna see amet on kohalike ja ka turistide seas prestiižne ja makstakse hästi, siis on soota kaunitaride hulk väga suur. Nende Pattaya igapäevased 5 kabaree-show’d Alcazar on viimseni välja müüdud. Kostüümid laval on äärmiselt uhked ja suursugused, transvestiitide ilu paneb silmi pungitama, et kas mõni neist siiski ehk naine pole (ei ole). Liikuda nad eriti ei oska, oma kätteõpitud mustreid tammuvad laval kaunis puiselt. Peale etendust saab nendega pilti õues teha 50 eurosendi eest.
Soovitan neile, kes korra oma elus tahaks ikka lähedalt selle oma silmaga ära näha!